Varajased UNIX versioonid olidlitsentsi omanikele saadaval koos lähtekoodiga, see tõi endaga kaasa operatsioonisüsteemi kiire arengu ka väljaspool seda ametlikult arendavat Bell Labsi. Üks esimesi UNIX operatsioonisüsteemi kasutajaid ja hiljem ka aktiivsemaid arendajaid oli California Ülikool Berkeleys.
1977. aastal pandi kokkufirst Berkeley Software Distribution ehk1BSD. Tegemist oli lisaga UNIX-i kuuendale versioonile, sisaldadesPascali kompilaatorit jatekstiredaktorex.
1978. aasta keskel ilmunud2BSD tõi veaparandusi 1BSD süsteemile, lisandusid tekstiredaktorvi jaC kest.
2003. aastal ilmus viimane 2.11BSD uuendus, mis on PDP süsteemides kasutusel veel tänapäevalgi.
Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastalVAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeleys ümber ja lisativirtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks3BSD.
DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle tarbeks erinevale riistvarale porditavat kergesti laiendatavat operatsioonisüsteemi, tellis vastava arenduse Berkeleylt. Aprillis1980 sõlmiti 18-kuuline leping. Lepingu sisuliseks nõudeks oli lisada UNIX-i süsteemile uusi DARPA jaoks vajalikke funktsioone, arendustöö koordineerimiseks loodi Computer Systems Research Group või lühidaltCSRG. CSRG oli BSD arendamise organiseerijaks kuni aastani1995. Berkeley UNIX-i projekti juhiks saiBill Joy.
4.1BSD ilmus1981. aasta juunis, see väljalase parandas tunduvalt operatsioonisüsteemi jõudlust. BSD operatsioonisüsteem suudab töötada sama kiirelt kuiVMS. SeosesUNIX System V ilmumisega otsustatakse, et segaduste vältimiseks ei saa BSD operatsioonisüsteem kunagi seerianumbrit 5.
Juunis1986 ilmus4.3BSD, selles vahetas Berkeley TCP/IP implementatsioon välja BBN-i oma; ka DARPA eelistab just Berkeley versiooni, kuna viimane on lihtsalt õnnestunum.4.3BSD-Tahoe tarvis, mis oli BSD portPower 6/32 platvormile, eraldatakse operatsioonisüsteemis riistvaraga seotud kood muust koodist. Pikemas perspektiivis parandas see tunduvalt BSD operatsioonisüsteemi porditavust.
KunaAT&T UNIX-i lähtekoodi litsents muutus üha kallimaks, siis viis idee luua ilma AT&T koodita tasuta operatsioonisüsteemNet/1 ilmumiseni1989. aasta juunis. Juunis1991 valmivNet/2 oli peaaegu täielikult valmis tasuta operatsioonisüsteem. Ümber kirjutati peaaegu kõik UNIX-i kommertsversioonist pärit operatsioonisüsteemi osad, seda kõigest 18 kuuga.
Net/2 baasil loodi vabatarkvaraline386BSD, mis oli portIntel80386 platvormile ja kommertslikBSD/OS, mille arendajaks ja levitajaks saiBerkeley Software Design (BSDi). Hoolimata oma lühikesest elueast sai 386BSD peatselt ilmuvateNetBSD jaFreeBSD arenduse baasiks.
1992 kaebas UNIX kaubamärki ja lähtekoodi omav AT&T BSDi kohtusse, põhjuseks AT&T koodi lubamatu kasutamine BSD operatsioonisüsteemis. See kohtuvaidlus aeglustas BSD arengut ligi kaheks aastaks, luues ideaalse aja operatsioonisüsteemiLinux populaarsuse kiireks tõusuks. Linuxi ja 386BSD arendus algas enam-vähem samal ajal, kuid Linux saavutas tänu BSD kohtuvaidlustele suure edumaa.
Jaanuaris1994 lahenesid lõpuks ka kohtumured, seda suures osas Berkeley kasuks. 18000 failist BSD süsteemis tuli eemaldada kõigest 3 ja modifitseerida tuli 70. Kohtuvaidluse tulemusena ei oleUNIX Systems Laboratoriesil alates 4.4BSD-st õigust enam esitada edasisi hagisid BSD kasutajate, levitajate ja arendajate vastu. Juunis 1994 valmis 4.4BSD kahes versioonis: ilma AT&T koodita4.4BSD-Lite ja ainult AT&T litsentsiomanikele mõeldud AT&T koodi sisaldav4.4BSD-Encumbered.
Viimane ametlik BSD versioon Berkeleylt oli4.4BSD-Lite Release 2 aastal1995, pärast seda läks CSRG laiali ja edasise BSD arendamisega tegelesid juba vabatahtlikest koosnevad organisatsioonid nagu NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD.
BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üleCVS-i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus.
Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi, kus on olemas C-teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näitekstulemüürina ja/või ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult.
Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutataksepkgsrc (NetBSD, OpenBSD) võiports (FreeBSD) võimalusi, mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteksApache veebiserver võiKDE graafiline töökeskkond.
Tänapäevased enamlevinud BSD operatsioonisüsteemid on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD, igaühte neist arendatakse vastavalt oma valitud suunitlusele, siinkohal ka lühike kirjeldus, mis eesmärgi on arendajad endale nende kolme juures valinud:
NetBSD on sihitud selgele ja puhtale arhitektuurile orienteeritud algtekstile, mis võimaldaks kõige erinevamaidplatvorme vähima vaevaga toetada. NetBSD on kõige rohkemail eri arhitektuuridel käiv Unix, ja tõenäoliselt ka operatsioonisüsteem, üldse. Hetkeseisuga on toetatud 58 erinevat arhitektuuri.
FreeBSD on peamiselt keskendunud i386 platvormile võimalikult stabiilse, kiire, skaleeruva ja laia funktsioonivalikuga serverioperatsioonisüsteemi loomisele.
OpenBSD tekkis lahkhelide tõttu NetBSD arendajate seas, põhirõhk on pandud turvalisusele, mistõttu võib teda kohata peamiselt tulemüürides ja väga kõrget turvalisust nõudvais servereis.
%2c_2003-01_(cropped).jpg)
%2c_Brisbane%2c_Queensland%2c_Australia--2011-01.jpg)
