Kuigi algselt oli BASIC mõeldud õpetusvahendiks, hakkas see1960. aastatel levima tegelikus programmeerimises ja on tänapäevani populaarne.
Nime "BASIC" tõlgendatakseinfotehnoloogia traditsiooni kohaseltesitähtlühendina:Beginner'sAll-purposeSymbolicInstructionCode (tähendab umbes 'universaalne sümbolinstruktsioonide kood algajale). Tegemist on kunstlikult konstrueeritud väljendiga, mille esitähed annavad kokkuingliskeelse sõnabasic 'alg-, põhi-'. Selle keele lõid1963. aastalJohn George Kemeny jaThomas Eugene KurtzDartmouthi Ülikoolist, et võimaldada kasutada arvuteid ka inimestel, kes ei tegelenud teadusega. Tollal oli programmeerimine seotud riistvaraga, tarkvara töötas vaid ühel arvutil ja tuli tihti ümber kirjutada, et töötaks teisel. See sobis siiski teadlastele ja eelkõige matemaatikutele. Allesmikroarvutite levikuga1980. aastatel sai võimalikuks tarkvara arendamine.
Tihti oli esimeseks programmiks mõni variatsioon igavesest kordusest:
10 PRINT "MA OLEN LAHE!" 20 GOTO 10
Esimene rida käsib arvutil kuvadakuvarile stringi "MA OLEN LAHE!", teine rida käsib jätkata käskude täitmist realt reanumbriga 10. See kuvab järjekordselt teate "MA OLEN LAHE!". Nõnda jääbki arvuti seda teadet kuvama, kui teda ei peatata.
Microsofti arendatudVisual Basic .NET on esimene põlvkond, mis erineb teistest BASIC-keeltest (sh Microsofti enda eelmistest Visual Basicutest) juba oluliselt, aga kannabVisual Basicu nime.
UusimasVisual Basic 2005-s (ja kohe ilmuvas VB 9-s) on kriitikute arvates Microsoft oma ideedes liiga kinni ehk tal on soov luuaprogrammeerimiskeel, mida on võimeline kasutama pea igainimene, samas aga et keel oleks nõnda võimas, et annaks teistelegi silmad ette. Kui eelnevates versioonides näis see ideeutoopilisena, siis nüüd paistab, et see tõesti teostatakse.
Kolm moodsat BASICu dialektiUbuntu 8.10-s: Mono Basic, Open Office Basic ja Gambas
Paljud programmeerijad ei pea klassikalist BASIC-ut ega selle-eelseid Command Line'i versioone tõsiseltvõetavaks keeleks, sest selle võimalused olid liiga piiratud. Praegu onMicrosofti Visual Basic 2003 .Net ja selle uuemad versioonuid ning BASIC-u .asp osa on küll ühed võimsamad programmeerimiskeeled, aga tegemist ei ole enam klassikalise Basicuga, mida paljud teavad ja oskavad.
Klassikaline BASIC võib soodustada mitmesuguste halbade programmeerimisvõtete kasutamist, nagu: muutujate deklareerimata jätmine, Basicu-laadsest kergest stiilist on raske loobuda. Vanemate BASIC-ute puhul oli suureks probleemiks ka ohtralt levinud goto-lausete kasutamine, mis muutis koodi raskesti loetavaks.
Teine asjaolu on see, et BASIC-u suurim arendaja onMicrosoft, kes ei võimalda oma programmeerimiskeelte kasutamist teistel operatsioonisüsteemidel, piirates neile ligipääsu ja võimalust teha multiplatvormseid programme.
Kuigi olemas on Gambas, Realbasic jne, mis on mõeldud teiste operatsioonisüsteemide jaoks, pole need klassikalise Basicuga identsed ja koodi tuleb tõlkida. Erandina saab Realbasicus kirjutatudarvutiprogrammi kompileerida Windowsi, Linuxi või Maci keskkonda.
