Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

BASIC

Allikas: Vikipeedia
See artikkelvajabtoimetamist.(September 2006)
Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
BASIC
Paradigmastruktureerimata, hiljemprotseduraalne, hiljemobjektorienteeritud
Väljalaskeaeg1.  mai 1963; 61 aastat tagasi (1963-05-01)
LoojaJohn George Kemeny jaThomas Eugene Kurtz
Tüüpiminetugev
ImplementatsioonidApple BASIC, Commodore BASIC, Microsoft BASIC, BBC BASIC, TI-BASIC
Mõjutatud keeltestALGOL 60,FORTRAN II,JOSS
Mõjutanud keeliCOMAL,Visual BASIC,Visual Basic .NET,Realbasic,REXX,Perl,GRASS

BASIC [b'eisik] onkõrgtasemeprogrammeerimiskeelte perekond.

Kuigi algselt oli BASIC mõeldud õpetusvahendiks, hakkas see1960. aastatel levima tegelikus programmeerimises ja on tänapäevani populaarne.

Nime "BASIC" tõlgendatakseinfotehnoloogia traditsiooni kohaseltesitähtlühendina:Beginner'sAll-purposeSymbolicInstructionCode (tähendab umbes 'universaalne sümbolinstruktsioonide kood algajale). Tegemist on kunstlikult konstrueeritud väljendiga, mille esitähed annavad kokkuingliskeelse sõnabasic 'alg-, põhi-'. Selle keele lõid1963. aastalJohn George Kemeny jaThomas Eugene KurtzDartmouthi Ülikoolist, et võimaldada kasutada arvuteid ka inimestel, kes ei tegelenud teadusega. Tollal oli programmeerimine seotud riistvaraga, tarkvara töötas vaid ühel arvutil ja tuli tihti ümber kirjutada, et töötaks teisel. See sobis siiski teadlastele ja eelkõige matemaatikutele. Allesmikroarvutite levikuga1980. aastatel sai võimalikuks tarkvara arendamine.

Süntaks

[muuda |muuda lähteteksti]
Rudimentaarne BASIC-u programm Atari emulaatoril.

BASIC paistab silma kergesti omandatavasüntaksi poolest, mis on teinud temast väga populaarse keele algajateprogrammeerijate seas.

Hello World

[muuda |muuda lähteteksti]

BASIC-keelte suure varieeruvuse tõttu pole võimalik tuua ühesthello worldi näidet.

Vanemates BASIC-utes kirjutati iga lause ettereanumber, näiteks:

10 PRINT "Hello, World!"20 END

Natuke uuemates BASIC-utes, näiteks QBASIC-us, pole reanumbrid enam vajalikud, kuigi need võib lisada:

PRINT "Hello, World!"END

Esimesed programmid

[muuda |muuda lähteteksti]

Tihti oli esimeseks programmiks mõni variatsioon igavesest kordusest:

 10 PRINT "MA OLEN LAHE!" 20 GOTO 10

Esimene rida käsib arvutil kuvadakuvarile stringi "MA OLEN LAHE!", teine rida käsib jätkata käskude täitmist realt reanumbriga 10. See kuvab järjekordselt teate "MA OLEN LAHE!". Nõnda jääbki arvuti seda teadet kuvama, kui teda ei peatata.

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Suure tõuke BASIC-u arengule ja levikule andisMicrosoft, mis kaasasQBASIC-uinterpretaatori omaoperatsioonisüsteemiMS-DOS. JärgnesidWindowsi arendussüsteemVisual Basic,skriptimiskeelVBScript,tarkvarapaketiMicrosoft OfficemakrokeelVisual Basic for Applications ja teised.

Microsofti arendatudVisual Basic .NET on esimene põlvkond, mis erineb teistest BASIC-keeltest (sh Microsofti enda eelmistest Visual Basicutest) juba oluliselt, aga kannabVisual Basicu nime.

UusimasVisual Basic 2005-s (ja kohe ilmuvas VB 9-s) on kriitikute arvates Microsoft oma ideedes liiga kinni ehk tal on soov luuaprogrammeerimiskeel, mida on võimeline kasutama pea igainimene, samas aga et keel oleks nõnda võimas, et annaks teistelegi silmad ette. Kui eelnevates versioonides näis see ideeutoopilisena, siis nüüd paistab, et see tõesti teostatakse.

Probleemid BASIC-uga

[muuda |muuda lähteteksti]
Kolm moodsat BASICu dialektiUbuntu 8.10-s: Mono Basic, Open Office Basic ja Gambas

Paljud programmeerijad ei pea klassikalist BASIC-ut ega selle-eelseid Command Line'i versioone tõsiseltvõetavaks keeleks, sest selle võimalused olid liiga piiratud. Praegu onMicrosofti Visual Basic 2003 .Net ja selle uuemad versioonuid ning BASIC-u .asp osa on küll ühed võimsamad programmeerimiskeeled, aga tegemist ei ole enam klassikalise Basicuga, mida paljud teavad ja oskavad.

Klassikaline BASIC võib soodustada mitmesuguste halbade programmeerimisvõtete kasutamist, nagu: muutujate deklareerimata jätmine, Basicu-laadsest kergest stiilist on raske loobuda. Vanemate BASIC-ute puhul oli suureks probleemiks ka ohtralt levinud goto-lausete kasutamine, mis muutis koodi raskesti loetavaks.

Teine asjaolu on see, et BASIC-u suurim arendaja onMicrosoft, kes ei võimalda oma programmeerimiskeelte kasutamist teistel operatsioonisüsteemidel, piirates neile ligipääsu ja võimalust teha multiplatvormseid programme.

Kuigi olemas on Gambas, Realbasic jne, mis on mõeldud teiste operatsioonisüsteemide jaoks, pole need klassikalise Basicuga identsed ja koodi tuleb tõlkida. Erandina saab Realbasicus kirjutatudarvutiprogrammi kompileerida Windowsi, Linuxi või Maci keskkonda.

BASIC-u perekond

[muuda |muuda lähteteksti]

Vikipedias kajastatud:

Täielik nimekiri

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=BASIC&oldid=6516171"
Kategooria:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp