B8-vitamiin ehkinositool onvitamiin, mida nimetatakse ka skleroosivastaseks vitamiiniks[1].
Inimene saab inositooli nii loomsetest kui ka taimsetest saadustest, samuti toodab seda soolemikrofloora.Seedekulglasse sattuv ja ka soole mikrofloora toodetav inositool imenduvadpeensoolest.
Imendumist pärsivad liignealkohol jakohv.
Kudedes võib ta esineda inositoolina, fosfolipiidide (fosfatidüülinositoolid) komponentidena ja inositoolfosfaatidena. Inositooli leidub rohkesti närvikoes.
Inositooli väljutatakseuriiniga 30–40 mg ööpäevas, diabeedi korral suureneb väljutatav hulk oluliselt.
Allikad: neerud,süda,kartul,mais,tsitrusviljad, oad, pähklid.
Inositool on vajalikbiomembraanides ja muudes struktuurides olevate fosfolipiidide (fosfatidüülinositoolid) sünteesil. Inositoolfosfaadid on olulised sekundaarsed vahendajad signaaliülekandes. Inositooli vajatakse juuste, luukoe jaseedetraktilimaskesta normaalseks arenguks. Inositool reguleerib ka kolesterooli metabolismi.
Defitsiidi kohta on väga vähe andmeid. See võib tekkidaalkoholismi ja teatudantibiootikumide kasutamisel, kuna osa inositoolist toodab soole mikrofloora. Sulfoonamiidide kasutamine, ülemääranediurees jadiabeet põhjustavad organismis inositooli sisalduse vähenemist.
Defitsiidi tunnused:
Inositooli RDA ehk soovitatava ööpäevase koguse kohta andmed puuduvad. On kalkuleeritud, et ööpäevane toit peaks sisaldama 600–900 mg inositooli.
Inositooli manustamine on hädavajalik defitsiidile viitavatesümptomite korral. Selle oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, rasvumise, kiilaspäisuse, diabeedi ja muude haiguste korral. Inositooli adekvaatne manustamine on hädavajalik ka tippspordis.
Inositooli tuleb manustada koostiamiini,riboflaviini, pantoteenhappe, C-, E- ja B12-vitamiini ningkoliiniga.
Inositooli toksilist toimet pole kirjeldatud.
