 | See artikkel räägib majanduslikust autarkiast; filosoofia mõiste kohta vaata artiklitAutarkia (filosoofia). |
 | See artikkelootabkeeletoimetamist.(August 2019) Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | See artikkelvajabtoimetamist.(Oktoober 2009) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Autarkia (krautarkeia 'enesega rahuldumine') on toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine.
Autarkia on majanduslik doktriin, mis vastupidi kapitalistlikult globaliseerunud maailmavabakaubandusele püüdleb selle poole, et kujundada maailmamajandus suurteks sõltumatuteks – iseenesele keskendunud –majandusregioonideks. Riikide mastaabis tähendab see, et võimalikult palju oma vajadusi tahetakse katta ise oma ressurssidega. Autarkia vastandub suurestivabakaubandusele, taotledes "reserveeritud turge võidujooksu asemel vabadel turgudel".[1] Autarkia puhul ei ole riikidel kamonokultuuristumise ohtu. Autarkiat pooldab näitekslibertarism. Autarkiat on põhjendanudRudolf Kjellén.
Sõna "autarkia" pärinebkreeka keelest: αὐτάρκεια, mis tähendab "iseseisvus". Mõiste on mõnikord segiautokraatia (Kreeka: αὐτoκρατία / αὐταρχία "valitsuse poolt ühe ainuvalitseja").
Merkantilism oli poliitika, mida kasutasid 17. ja 18. sajandilimpeeriumid, mis keelab või piirab kauplemist impeeriumist väljaspool. 1930. aastatel autarkia oli poliitiliseks eesmärgiksNatsi-Saksamaal, mis maksimeeriskaubanduse majandusliku bloki ning minimeeris väliskaubandust, eriti selleaegse maailma suurvõimude riikidega, naguSuurbritannia,Nõukogude Liit jaPrantsusmaa, millega ta arvestas sõtta minna ning seetõttu ei saanud nende peale loota. Majandusblokk, kus kaubandus oli maksimeeritud, koosnes riikidest, mis olid majanduslikult nõrgad, sealhulgas olidLõuna-Ameerika,Balkani poolsaar jaIda-Euroopa (Jugoslaavia,Rumeenia jaUngari)[2], ja omas tooraineid, mis olid Saksamaa majanduskasvule olulised. Saksamaal toodetud tooted vahetati eelnevalt nimetatud riikidega sõltumata valuutast.[3] Kuna toiduimport oluliselt vähenes aastatel 1932–1937, kuid pärast 1935. aasta toorainete import kasvas 10% sama perioodi jooksul tänu natsipartei vastuolulisele poliitikale.
Täielik majanduslik autarkia on tänapäeval haruldane. Kõige paremaks näiteks võib-ollaPõhja-Korea, mis põhineb valitsuse ideoloogiaChuch'ele (isemajandamine), mis on seotud riigi sisemise lokaliseeritud majanduse pidamisel isolatsiooni tingimustega. Kuid Põhja-Korea omab ulatuslikku kaubavahetustVenemaa Föderatsiooniga,Hiinaga,Süüriaga,Iraaniga,Vietnamiga ja teoste riikidegaEuroopas jaAafrikas.Bhutan, üritab säilitada manorialistlikku majandusliku ja kultuurilist süsteemi, mis keskendub Dzongile. Bhutan kuni 1960. aastani[4] säilitas tegelikku majanduslikku keeldu välismaailma vastu ning oli kirjeldatud autarkiana. Kui kasutusele võeti teed ja elekter, hakkas kuningriik kasutama kaubandussuhteid, kuna tema kodanikud otsisid kaasaegseid tööstuskaupu. Põhja-Korea pidi importima toitu 1990. aastatel laialt levinud nälja tõttu.
