Austreid süüakse üldjuhul vaidkalendrikuudes, mille eestikeelses nimetuses esinebr-täht, ehk 1. septembrist kuni 30. aprillini.
Suvekuudel austrid koevad ning nende limuskehasid täidab suurem kogus toksiine. Samuti esinevad suvel suuremad võimalused nakatudaveeõitsenguga seotud vohamisega kaasnevatesse viirustesse võiVibrio parahaemolyticus'e jaVibrio vulnificus'e bakterinfektsioonidesse, millest viimane on ühel juhul viiest surmav.
Tooreste (aurutamata,keetmata,praadimata võiröstimata) ning eriti aegunud austrite, mida võib elujõus austritest olla raske eristada, söömine (eriti suvel) on seega tervisele vastunäidustatud või elule ohtlik.
Kõvasti sulgunud kahepoolmelisi kodasid avatakse ettevaatlikult spetsiaalsete noataoliste abivahenditega. Austrite söömisel hinnatakse eelkõige värskust kui ka pehmust või mahedust. Sageli maitsestatakse austreidsidrunimahlaga. Hapniku juurdepääsuga jahedas või jäävannis hoitud elusad austrid surevad alles kodade avamisel või närimisel ja allaneelamisel.
