 | See artikkelvajabtoimetamist.(Veebruar 2019) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Austeniit on tahkesüsinikulahusraua mittemagnetilisel kujul, mis tekib, kui temperatuur on üle kriitilise eutektoidtemperatuuri (727 °C). Austeniiti on võimalik rauas säilitada, kui jahutada seda kiirusega, mis on karastatava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem.
Niklil on erilisi omadusi, mis soodustavad austeniidi teket. Teised elemendid, näitekskroom, takistavad tahetud faasimuutuse moodustamist. Kuigi austeniidi terased sisaldavad palju rauda, on need enamasti mittemagnetilised. See on võimalik seetõttu, et austeniit omab tahkkesendatud võret, mille aatomid ei ole magnetilised. Tahkkesendatud võre võimaldab samuti säilitada suuremat kogust süsinikku kui teised teraskristallstruktuurid. Austeniit on nimetatud SirWilliam Chandler Roberts-Austeni[1] järgi, kes lõi 19. sajandil esimese raua-süsinikfaasidiagrammi[2].
Austeniiti kasutatakse peamiselt karburaaditudterase valmistamisel. Austeniidil on kõrge lahustuvus süsiniku suhtes, mida viiakse terasesse kõrgetel temperatuuridel Karastamisel muutub suure süsinikusisaldusega austeniit suure süsinikusisaldusega martensiidiks. Suure süsinikusisaldusega martensiidi noolutamisel muutub see suure tugevusega martensiidiks.Austenitiseerimine on raua või terase kuumutamine temperatuurini, kuni kuumutatava keha kristallstruktuur muutub ferriidist austeniidiks. Austeniidi avatud struktuur võimaldab neelata süsinikku süsinikterasest[3].[4]
{{netiviide}}:kontrolli kuupäeva väärtust:|Kasutatud= (juhend)