 | See artikkel räägib kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklitAugust Kitzberg (advokaat). |
 | See artikkelvajabtoimetamist.(Veebruar 2022) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
August Kitzberg (kuni 1863August Kits,vestekirjanikuna kasutas varjunimesidTiibuse Jaak Tiibus jaTiibuse Mari;29. detsember1855Laatre vald,Ruhja kihelkond,Volmari maakond –10. oktoober1927Tartu) olieesti kirjanik.
Halliste kihelkonnameetrikaraamatu järgi sündis August Kitzberg 17. detsembril 1855, mis on uue kalendri järgi29. detsember 1855.Personaalraamatus on Augusti sünniaeg27. detsembril 1855. Kuigi tegu on ümberkirjutamisel sündinud eksitusega, pidas kirjanik ise oma sünnipäevaks just personaalraamatu aega ehk uue kalendri järgi8. jaanuari 1856.[1]
Augusti lapsepõlv möödus Penuja vallasSaate külasNiitsaadul, kus nende (Kitse nime kandev) pere aastatel 1857–1871 elas. Ta vend Jaan oli samas külaskoolmeister. Kitzberg kirjutas Penuja kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".
Kui koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelsegloobuse ja sai selle eest auhinna, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, seetõttu pani ta Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku.[viide?]
Vastuolude tõttu Penuja mõisnikuPeeter Widriksiga, samuti majanduslikel põhjustel kolisid KitzbergidKarksi kihelkonda Pöögle-Maiele, kus praegu asub Kitzbergi muuseum.
Ta töötas 1873. aastastPärnumaalPornuselkihelkonnakohtunotari abilisena, hiljem aga Pornusel,Mornas jaAbjas kihelkonnakohtu notarina, seejärel oliPolli jaPöögle valla kirjutaja ja vabanes venestuse tagajärjel kohast. Siis asus taViljandisseViljandi Põllumeeste Seltsi ökonoomiks ja teotses hiljeminiKuramaal jaRiias, kust lõpuks siirdus Tartusse.
Ta suri 10. oktoobril 1927 Tartus ja maeti 14. oktoobril 1927Tartu Maarja kalmistule.[2]
Mulgimaa (Halliste jaKarksi) tüübid alatessaunikuist ja ulatudes kunimõisnikeni (Abja mõisnik jakihelkonnakohtunik, parun Stackelberg) ning olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele.
Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja"Rätsep Õhk" (1903; aluseks külajutt "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", 1892).
Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eestikunstiväärtuslikudraamakirjanduse rajajaid.Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama "Tuulte pöörises", järgnesidtragöödia "Libahunt" (1911, kafilmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915).
Pikemalt artiklisLibahunt (Kitzberg)
Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ningvesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus).
August Kitzberg avaldas oma kirjatöid paljude varjunimede (üle 150) all. Tuntumad neist olid Tiibuse Jaak ja Pipramäe Tõnu. Muid pseudonüüme[3]:
August Kitzbergi sünnikohta tähistab rändrahn.
Karksi-Nuias asubAugust Kitzbergi monument.
Karksi vallas asub kaAugust Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergi muuseum.
Alates 1. septembrist 2008 kannab Karksi-Nuia gümnaasium Kitzbergi nime -August Kitzbergi nimeline Gümnaasium.
Tartus asubAugust Kitzbergi tänav, Kuressaares asubAugust Kitzbergi tänav, TallinnasNõmme linnaosas asubAugust Kitzbergi tänav.
Tema poeg oli ajakirjanikJaan Kitzberg.
 | Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste:Autor:August Kitzberg |
 | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:August Kitzberg |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:August Kitzberg |
Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed | |
|---|---|
1924August Kitzberg •1925Eduard Vilde •1929Anton Jürgenstein •1930Mihkel Martna •1930Jaan Tõnisson •1930Georg-Eduard Luiga •1931Mihkel Aitsam •1931 Eduard Hubel (Mait Metsanurk) •1933Hugo Raudsepp •1934Paul Olak •1935Jaan Tomp •1936Heinrich (Hendrik) Moorson •1936Peter Grünfeldt •1997Juhan Peegel •1997Siegfried Veidenbaum •1997Heino Kersna •1999Lembit Lauri •1999Ivar Trikkel •1999Lembit Koik •1999Ester Spriit •1999Hamlet Tiits •2000Endel Sõerde •2001Hugo Alter •2002Helju Vals •2002Felix Leet •2002Faivi Kljutšik •2002Rudolf Aller •2004Aado Slutsk •2005Ene Pajula •2005Ants Luik •2005Harri Treial •2006Eduard Tüür •2006Endel Saar •2006Hille Tänavsuu •2007Mari Tarand •2008Viktor Salmre •2008Grete Naaber •2008Ülo Vooglaid •2008Mati Talvik •2011Ene Hion •2013Sulev Uus •2015Asta Kiitam •2015Voldemar Lindström •2016Riina Eentalu •2016Tiiu-Ann Salasoo •2018Martin Viirand •2022Madli Vitismann •2022Merike Viilup •2022Enda Naaber |