| Audrey Hepburn |
|---|
 |
| Sünninimi | Audrey Kathleen Ruston |
|---|
| Sünniaeg | 4. mai 1929 |
|---|
| Sünnikoht | Brüssel,Belgia |
|---|
| Surmaaeg | 20. jaanuar 1993 (63-aastaselt) |
|---|
| Surmakoht | Tolochenaz,Šveits |
|---|
| Teise nimega | Edda van Heemstra |
|---|
| Tegev | 1948–1989 |
|---|
| Abikaasa | Mel Ferrer(1954–1968)
Andrea Dotti(1969–1982) |
|---|
|
Audrey Hepburn (sündinudAudrey Kathleen Ruston;4. mai1929Brüssel –20. jaanuar1993Tolochenaz,Šveits) oli filmi- ja teatrinäitleja.
Tema isa oliiiri päritolu Briti pankur Joseph Victor Anthony Ruston (1889–1980) ja ema oli paruness Ella van Heemstra (1900–1984), kelle isa oli endineHollandi Guajaana kuberner. Nii isal kui ka emal oli see teine abielu. Emal oli esimesest abielust kaks poega, kellest üks oli viis ja teine üheksa aastat Audreyst vanem.
Hiljem muutis isa oma perekonnanime, võttes oma emapoolse vanaema Kathleen Hepburni perekonnanime, nii et tema ja ka Audrey perekonnanimeks sai Hepburn-Ruston. Audrey poolvennad kandsid oma isa perekonnanime van Ufford.
Kuigi Audrey oli sündinud Brüsselis, kasvas ta üles pigemInglismaal ja oliSuurbritannia kodanik. Isa töötaskindlustuses ning pidi tihti sõitma Inglismaa, Belgia jaHollandi vahet. Mõlemad vanemad olidfašistid ja kuulusidBriti Fašistide Liitu.
1935. aastal jättis isa perekonna maha ja kadus teadmata kuhu. Alles aastaid hiljem leidis Audrey taDublinist.1939 kolis ema koos lastega oma isa koju HollandisseArnhemisse, kuna uskus, et kui tuleb sõda, siis on Hollandis turvalisem elada kui Suurbritannias.
1940. aastal okupeeris Saksamaa Hollandi. Inglispärase nimega polnud seal enam ohutu elada ja Audrey kasutas kuni sõja lõpuni nimeEdda van Heemstra, mis aga ametlikult kunagi tema nimi ei olnud. Ta õppis 1939–1945 Arnhemi konservatooriumisballetti ja hakkas1945 esinema tantsijana.
Pärast sõda kolis ta emaga Suurbritanniasse, kus töötas algul tantsijana, siis aga näitlejana, sest selle eest maksti rohkem. Tema näitlemist pandi tähele ja ta kutsuti1951. aastalNew Yorki, kus sai kiiresti kuulsaks. Järgnes edukas filmikarjäär.
Näitlejana saatis Hepburni edu. Aastatel 1953–1967 mängis ta 16 filmis, millest kümne eest oli ta nomineeritud kasOscari võiKuldgloobuse auhinbale.
Oscarile kandideeris ta viis korda, alati parima naispeaosatäitja kategoorias:1953 filmiga "Puhkus Roomas",1954 filmiga "Sabrina",1959 filmiga "The Nun's Story",1961 filmiga "Hommikueine Tiffany juures" ja1967 filmiga "Wait Until Dark". Ta võitis neist esimesega. Filmis "Hommikueine Tiffany juures" esitas ta laulu "Moon River", mis võitis selle heliloojaleHenry Mancinile ja sõnade autorileJohnny Mercerile parima laulu Oscari.
Kuldgloobusele kandideeris ta kaheksa korda. Neli korda kandideeris ta parima draamanäitleja kategoorias: 1953 filmiga "Puhkus Roomas",1956 filmiga "Sõda ja rahu", 1959 filmiga "The Nun's Story" ja 1967 filmiga "Wait Until Dark". Neli korda kandideeris ta parima muusikali- või komöödianäitlejanna kategoorias:1957 filmiga "Pärastlõunases armastuses",1963 filmiga "Charade",1964 filmiga "Minu veetlev leedi" ja 1967 filmiga "Two for the Road". Ta võitis neist ainult esimesega, "Puhkusega Roomas".
Suurbritannia filmiauhinnaleBAFTA kandideeris ta viis korda, alati parima naispeaosatäitja kategoorias: 1953 filmiga "Puhkus Roomas", 1954 filmiga "Sabrina", 1956 filmiga "Sõda ja rahu", 1959 filmiga "The Nun's Story" ja 1963 filmiga "Charade". Ta võitis neist kolm, esimese ja kahe viimase filmi eest.
Seriaalides jateatris mängis Hepburn vähe, kuid samuti edukalt. Tema läbimurderolliks kujunes1951. aastalBroadwayl lavastunud "Gigi" nimiosa, mille eest ta võitis sama aasta Teatrimaailma auhinna, mis antakseNew Yorgi aasta parimale näitlejale. Selles rollis pandi teda tähele ja see võimaldas tal pääseda filmidesse.
1954. aasta esimesel poolel mängis Hepburn nimiosa näidendis "Undiin" ja selle eest pälvis taTony auhinna teatrilavastuste naispeaosatäitja kategoorias.
1993 mängis ta telekanaliPBS lühisarjas "Maailma aiad koos Audrey Hepburniga" ("Gardens of the World with Audrey Hepburn") ja pälvis selle eest seriaaliauhinnaEmmy väljapaistva individuaalse saavutuse kategoorias informatiivsetes telesaadetes.
Audrey Hepburn on üks kümnest inimesest maailmas, kes on võitnud nii Oscari, Kuldgoobuse, Tony kui ka Emmy.
| Aasta | Originaalpealkiri | Eestikeelne pealkiri | Roll |
|---|
| 1948 | Dutch in Seven Lessons | | Stjuardess |
| 1951 | One Wild Oat | | Hotelli administraator |
| Laughter in Paradise | | |
| Monte Carlo Baby | | Linda Farell |
| Young Wives' Tale | | Eve Lester |
| The Lavender Hill Mob | | Chiquita |
| 1952 | The Secret People | | Nora Brentano |
| Nous irons à Monte Carlo | | Melissa Walter |
| 1953 | Roman Holiday | "Puhkus Roomas" | printsess Ann |
| 1954 | Sabrina | "Sabrina" | Sabrina Fairchild |
| 1956 | War and Peace | "Sõda ja rahu" | Nataša Rostova |
| 1957 | Funny Face | | Jo Stockton |
| Love in the Afternoon | "Pärastlõunases armastuses" | Ariane Chavasse |
| 1959 | Green Mansions | "Roheline häärber" | Rima |
| The Nun's Story | | õde Luke (Gabrielle van der Mal) |
| 1960 | The Unforgiven | | Rachel Zachary |
| 1961 | Breakfast at Tiffany's | "Hommikueine Tiffany juures" | Holly Golightly |
| The Children's Hour | | Karen Wright |
| 1963 | Charade | "Petturid" | Regina Lampert |
| 1964 | Paris When It Sizzles | "Särisev Pariis" | Gabrielle Simpson |
| My Fair Lady | "Minu veetlev leedi" | Eliza Doolittle |
| 1966 | How to Steal a Million | "Kuidas varastada miljonit" | Nicole Bonnet |
| 1967 | Two for the Road | | Joanna Wallace |
| Wait Until Dark | | Susy Hendrix |
| 1976 | Robin and Marian | | Marian |
| 1979 | Bloodline | | Elizabeth Roffe |
| 1981 | They All Laughed | | Angela Niotes |
| 1989 | Always | | Hap |
|
|---|
| 1929–1950 | |
|---|
| 1951–1975 | |
|---|
| 1975–2000 | |
|---|
| 2001– | |
|---|
