 | See artikkelvajabtoimetamist. Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Assürioloogia on teadusharu, mis tegelebMesopotaamia (praeguseIraagi piirkonna) ja selle ümbruskonna vanade kultuuride, keelte ja ajaloo uurimisega. Assürioloogia on üksorientalistika harusid.
Saksa teadusruumis on kasutusel nimiAltorientalistik ("vana-orientalistika"), inglise keeles on levinud nimetusAncient Near Eastern Studies, millest tuleneb ka eestikeelne sünonüümVana-Lähis-Ida uuringud.
Assürioloogia haarab kultuure, mis kasutasidkiilkirja. Nende hulka kuuluvadakkadi,assüüria,babüloonia,eelami,süüria-palestiina jaanatoolia kultuurid ning neile eelnenudsumeri kultuur.
Assürioloogia on koondnimetuseks mitmetele eraldiseisvatele teadusharudele, mis kõik uurivad mõnd konkreetset piirkonda või erinähtust. Tähtsaimateks neist onsumeroloogia,akkadistika,ugaritoloogia,eblaiitika,elamoloogia ja mitmeid teisi. Laiendatult kuulub assürioloogiateaduse alla kahetitoloogia, mis iseseisva distsipliinina uurib hetiidide kiilkirjakultuuri ja ajalugu. Lisaks on eristatavad eraldi uurimisharudenaLähis-Ida ajalugu,Lähis-Ida arheoloogia,Lähis-Ida usundilugu ningLähis-Ida kunstiajalugu.
Assürioloogiaga lähedalt seotud naaberteadusharud onegüptoloogia,Vana Testamendi teadus,süroloogia jaklassikaline filoloogia ning vanaaja ajalugu. KaInduse oru varajaste tsivilisatsioonide uurimine on oma meetoditelt ja olemuselt lähedane assürioloogiale. Paljud assürioloogid tegelevad vanemate ajalooperioodide uurimise kõrvalarabistika ja tänapäevase Lähis-Ida probleemistikuga.
Assürioloogiaga tegelevaid eraldi teadusasutusi on maailmas u 200[1], assürioloogiaprofessoreid on üle 300[2]. Tähtsaimad assürioloogia uurimise keskused asuvadSaksamaa jaUSA ülikoolides ning assürioloogiainstituudid on olemas kõikides suuremates Euroopa ülikoolides. Viimasel ajal on üha rohkem hakatud assürioloogiaga tegelema Aasia maades, iseäranisJaapanis jaHiinas. Alates 1990. aastatest pärastLahesõda on teaduslik tegevusIraagis kohapeal muutunud välisteadlastele võimatuks ning seiskunud on ka arheoloogilised väljakaevamised.[3]
Ülikoolides, kus ei ole assürioloogiale või Lähis-Ida uuringutele pühendatud üksusi, tegelevad assürioloogiaga tihti üksikuurijad ja lähedaste teadusharude spetsialistid (religiooniloolased,piibliteadlased). Assürioloogiaga tegeletakse ka paljudes muuseumides üle maailma ning Lähis-Idas tegutsevad mitmed rahvusvahelised arheoloogilised ekspeditsioonid. Valdav osa teadusinstituutidest annab välja assürioloogiaalaseid teadusajakirju. Assürioloogiateadusele spetsialiseerunud suuremad teaduskirjastused onUgarit-Verlag[4] Saksamaal jaEisenbrauns[5] Ameerika Ühendriikides. Varasem oluline kirjastus STYX Publications ühines kirjastusega Brill, mistõttu on ka Brill üks kaalukamaid assürioloogiaalaseid kirjastusi.
Müncheni ÜlikooliAssürioloogia ja Hetitoloogia Instituut annab välja assürioloogia entsüklopeediat nimega "Reallexikon der Assyriologie und Vorderasiatischen Archäologie"[6]. Ülemaailmne assüriolooge koondav teadusselts onLeideni Ülikooli juures asutatudRahvusvaheline Assürioloogia Assotsiatsioon (International Association for Assyriology[7]), mis koordineerib ka iga-aastase assürioloogia maailmakonverentsiRencontre Assyriologique Internationale[8] korraldamist.
Assürioloogiateadusel on oma standardiseeritud lühendisüsteem[9].
Eestis on assürioloogia koondunud peamiseltTartu Ülikooli ümber, kuid Eesti assüriolooge töötab ka välismaal. Assürioloogiaga tegeletakseTartu Ülikooli Orientalistikakeskuses ja usuteaduskonnaVana Testamendi ja semitistika õppetoolis. Aastatel 1998–2012 tegutses eraldiLähis-Ida vanade keelte ja kultuuride õppetool, mis praeguseks on tegevuse lõpetanud. Eesti assüriolooge, lähedaste alade teadlasi ja Lähis-Ida maade huvilisi ühendabEesti Assürioloogia Selts[10]. Suur osa assüriolooge osaleb ka Eesti kõikide Idamaade uurijaid koondavaEesti Akadeemilise Orientaalseltsi tegevuses, peamiseks assürioloogiaalaste eestikeelsete uurimuste avaldamise ajakirjaks on kujunenud aastal 1939 ellukutsutud ja 2006 taasasutatudEesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamat. Eesti assürioloogid kirjutavad uurimusi peamiselt inglise ja saksa keeles, kuid viimase kümnendi jooksul on ilmunud ka üle 50 assürioloogiaalase eestikeelse teadusliku töö ning rohkelt populaarteaduslikke käsitlusi. Koostöös väliskirjastustega antakse välja nii konverentsikogumikke (Studien zu Ritual und Sozialgeschichte im Alten Orient / Studies on Ritual and Society in the Ancient Near East. Tartuer Symposien. de Gruyter 2008)[11] kui ka perioodiliselt ilmuma hakkavaid väljaandeid naguActa Antiqua Mediterranea et Orientalia[12].
Tuntumate Eesti assürioloogide hulka kuuluvad Tartu Ülikooli Vana Testamendi ja semi keelte professorAlexander von Bulmerincq (1868–1938), Tartu Ülikooli võrdleva usundiloo ja Vana Testamendi professorUku Masing (1909–1985),Haifa ülikooli Vana-Idamaa ajaloo professor ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna külalisprofessorMichael Heltzer (1928–2010), hetitoloog jaCalifornia Los Angelese Ülikooli klassikalise filoloogia jaindoeuroopa mütoloogia professorJaan Puhvel (1932–) ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna Vana Lähis-Ida keelte ja kultuuride professorThomas Richard Kämmerer (1962–). Eestis tegutsevate assürioloogide seast on tuntumadAmar Annus,Peeter Espak jaVladimir Sazonov. Assürioloogiaalaseid teadusuurimusi, tõlkeid ja populaarseid käsitlusi on avaldanud veelLiina Ootsing-Lüecke,Raul Veede jaEnn Kasak.Süürias on Lähis-Ida arheoloogina pikemat aega töötanudKahrut Eller.