 | See artikkel räägib keemilisest ainest; selle vitamiinina tuntud vormi kohta vaata artiklitC-vitamiin |
Askorbiinhape on keemiline ühendmolekulivalemigaC6H8O6, mida enamasti samastatakseC-vitamiiniga. Askorbiinhappe korral võib olla tegemistoptiliste isomeeride seguga ning C-vitamiinile vastavat toimet omab just askorbiinhappe L-vorm.
Askorbiinhape on valge (või kollakas) kristalne pulber, ilma lõhnata, omab haput maitset jalahustub kergesti vees. Askorbiinhappemolekuli võib vaadelda kuisuhkruderivaati, millel onantioksüdandi omadused.
Stereoisomeerid. Askorbiinhappe molekulis on kaksasümmeetria tsentrit; võimalikud on 4stereoisomeeri: L-Askorbiinhape (R,S); D-Askorbiinhape (S,R); L-Isoaskorbiinhape (R,R); D-Isoaskorbiinhape (S,S).
Redutseerija. Askorbiinhapeoksüdeerub kergesti. Seetõttu tema säilitamisel tuleb vältida hapniku juurdepääsu, valgust, kõrgendatud temperatuuri ja kokkupuudet metallidega.
Happesus. Askorbiinhape käituborgaanilise happena, milleskaksikside etendabelektronpaari ülekandja osahüdroksüülrühma jakarbonüülrühma vahel.
Tautomerism.Enoolvorm, ehkki stabiilsem, võib anda kaks vähem stabiilset diketooni vormi: 1,2-diketoon ja 1,3-diketoon.
Määramine. Levinud viisiks määrata askorbiinhappe sisaldust lahuses ontiitrimine oksüdeeriva reagendiga:joodi lahus koostärklis-indikaatoriga või jodaat ja jodiid ioonid happelises lahuses võiN-bromosuksiinimiid.
Pikemalt artiklisC-vitamiinAskorbiinhappe esinemine ja funktsioonid eluslooduses on käsitletud artiklisC-vitamiin.
L-Askorbiinhape on tuntudC-vitamiinina. Teatavasti on see oluline skorbuudi vältimiseks ja tõstab organismi vastupanuvõimet haigustele.Primaadid, sealhulgas ka inimene, on kaotanud võime sünteesida seda organismi siseselt (endogeenselt) ja peavad selle saama toiduga (eksogeenselt).[1][2]
Askorbiinhapet (E300) ja selle naatrium- (E301), kaalium- (E303) ja kaltsium- (E302) sooli kasutatakse keemia- ja toiduainetetööstuses ka toidulisanditena, mis evivadantioksüdandi omadusi. Need soolad on vesilahustuvad ega väldi seetõtturasvadeoksüdeerumist. Viimasel otstarbel kasutatakse askorbiinhappe rasvlahustuvaid palmitiinhappe ja steariinhappe estreid (E304).
Askorbiinhapet kasutatakseredutseerijana kafotograafias ilmutilahuste ühe komponendina.
Askorbiinhappe biosüntees taimedes kasutabgalaktoosi ja paljudes elusorganismides (välja arvatud primaadid)glükoosi. Sünteetiliselt saadakse seda glükoosist. Käesoleval ajal toodetakse 80% askorbiinhappest Hiinas.
Sünteetiliselt valmistatud askorbiinhappe eraldamiseks geenmuundatud organismide kaudu toodetud C-vitamiinist (mis on kallim) tähistatakse viimane tähisegaGMO C-vitamiin.[3]
