Arutelu:Inimene
Lehekülje sisu ei toetata teistes keeltes.
Siin on see raskus, et inimest võib mõelda nii alamliigi, liigi kui ka perekonnana. Perekonna kohta võiks olla artikkelInimene. Liigi või alamliigi kohta võiksid olla ka eraldi artiklidTarkinimene võiHomo sapiens jaHomo sapiens sapiens võiNüüdisinimene, kus oleks juttu inimesest puhtbioloogilises aspektis. See artikkel siin peaks vist olema üldantropoloogilise sisuga, aga täpselt ei tea, mis siin peaks olema. Igatahes peaks siin olema juttu ka niisugusest inimese mõistest, mis inimese loomade seast välja jätab.Andres 07:23, 3 Jun 2005 (UTC)
Nüüdisinimene jaguneb rassideks.
Inimene kõige üldisemas mõttes on vast ikka perekonnaHomo esindaja, tõenäoliselt mõeldakse veel laiemalt.Andres 28. september 2007, kell 17:23 (UTC)
inimene on ikka homo sapiens ja ta kuulub ilmseltinimeselaste hulkaZosma 4. oktoober 2007, kell 10:06 (UTC)
Kui uurali keel on hüpoteetiline, kuidas saab siis eestikeelne sõne kindlasti sellest tuleneda?
Millegipärast tuleb mul praegu Jüri Härmatare meelde. --Numbriga kärumees1. september 2011, kell 17:22 (EEST)[vasta]
Esimene lause on minu meelest ilmselt väär.Andres9. september 2011, kell 23:14 (EEST)[vasta]
Oleks tore kui keegi teadjam kirjutab juurde kust selline sõna ja see tüvi tuli. Tänud!
Pildid on ära võetud, mis siin veel on tehtud?Andres (arutelu)30. september 2015, kell 20:27 (EEST)[vasta]
Tõstsin selle välja:
Muistsed inimesed, kütid ja korilased, hankisid toitu metsades: küttisid loomi, korjasid söödavaid taimi ja puu-ja juurvilju. Põlluharijad ja karjakasvatajad aga hankisid toitu oma koduümbrusest ja põldudelt. Piima ja piimatooteid said hankida ainult karjakasvatajad. Leiba ja putru said hankida ainult põlluharijad.
Taavi|✉ 2. jaanuar 2016, kell 01:27 (EET)[vasta]
Aga see on ju tõsi, et inimest nimetatakse looduse krooniks. Ma saan aru, et bioloogia ei räägi enam kõrgematest eluvormidest, aga see arusaam on isegi bioloogias olnud ja igal juhul on see arusaam nimetuse motiiv.Andres (arutelu)12. oktoober 2019, kell 11:31 (EEST)[vasta]
Teistestloomadest eristub inimene sellega, et ta suudab muuta tundedmõteteks ning nendest tekkinud meelepilte kasutades abstraheerida asju ja nähtusi. Inimesed – nagu teisedkiInimlased – on olemuslikult sotsiaalsed olendid, kuid erinevalt teistest on nad võimelised rakendama suhtlusel lisaks kehakeelele ka sõnadel põhinevat mõttevahetust. Ja see omakorda võimaldab arutleda abstraktsetes kategooriates, nagu näiteks maailmanägemus või meie ühine tulevik.[viide?]
Inimese materiaalne toimetulek sõltub tema valitud toimetulekumudelist. Kui sama toimetulekumudelit rakendavad inimesed teevad koostööd, siis tekib sellest püsivsotsiaalne kord. Erinevad sotsiaalsed korrad võistlevad omavahel ressursside pärast, kuid teevad ka koostööd ühisteeesmärkide saavutamise nimel. Sotsiaalsete kordade kombineerumine kujundab sootsiumi (hõim,rahvas,riik) kooselu vormi ning määrab selle rakendatavateinstitutsioonide vormi ja olemuse. Iga sootsium on omanäoline ja originaalne, kuna tema keeles kasutatud sõnade tähendus, riietus ja igapäevane elu on mõjutatud elukeskkonnast ning inimeste isiklikust ja rahva ajaloolisest kogemusest. Seetõttu on igal sootsiumil omad väärtushinnangud, õiguskultuur, rituaalid ja tavad, kuidas kogutakse ning edastatakse teadmisi ning oskusi ning lahendatakse elus ettetulevaid probleeme.[viide?]
Tõstsin need lõigud esialgu välja. --Andres (arutelu)19. märts 2023, kell 20:33 (EET)[vasta]
Võtsin selle pildi välja, sest see ei ole asjalik esitus. --Andres (arutelu)19. märts 2023, kell 18:36 (EET)[vasta]
Võtan välja:
--Andres (arutelu)19. märts 2023, kell 23:20 (EET)[vasta]
Võtan selle esialgu välja.
Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest.[viide?]
Suuraju, millel on hästi arenenudajukoor. Püsisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Järglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudubinnaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist.Artikuleeritud kõne, mõtlemine, mille tõttu on teadlik enesest ja ennast ümbritsevast maailmast, selle ehitusest, siseelust ja loogikast. Võimeline õppima ja arenema. Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskab valetada ja valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid.[viide?]
--Andres (arutelu)20. märts 2023, kell 21:43 (EET)[vasta]
Inimesi on bioloogiliste tunnuste alusel jaotatudrassideks. Hiljem on alusetult väidetud, et sisuliselt on tegusotsiaalselt konstrueeritud jaotusega.[viide?]