 | See artikkelvajabtoimetamist.(Detsember 2014) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | Artiklis ei ole piisavaltviiteid. Palun aita väiteid kontrollida javiiteid lisada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Artois (hollandiArtesië) on endine Põhja-Prantsusmaaprovints. Selle territooriumi pindala on umbes 4000 km² ja rahvaarv umbes 1 miljon. Selle peamised linnad onArras (hollandiAtrecht),Saint-Omer,Lens jaBéthune.
Artois' territoorium hõlmab siseosaPas-de-Calais' departemangust, mille lääneosa moodustab endineBoulonnais. Artois' territoorium kattub laias laastusArrasi,Béthune'i,Saint-Omeri jaLensi ringkonnaga ningMontreuil' ringkonna idaosaga. See hõlmab söevälja lääneosa, mis ulatub itta läbiNordi departemangu ja üle Kesk-Belgia.
Algselt annekteeris feodaalse Artois' krahvkonnaFlandria krahvkond. See läks aastal 1180 Prantsusmaale kui Flaami printsessiIsabelle de Hainaut kaasavara ning tehti aastal 1237 taaseraldi krahvkonnaks Isabelle'i lapselapseRoberti jaoks. Pärandi kaudu läks Artois aastal 1384Burgundia hertsogite võimu alla. Neljanda hertsogiCharles Südi surmaga pärisid ArtoisHabsburgid ja see läks dünastia Hispaania harule. Pärast 1566. aasta usurahutusi Madalmaades liitus Artois aastal 1576 lühidaltHollandi mässuga, osaledesGenti rahustamises kuniArrasi uniooni moodustamiseni aastal 1579.
Pärast Arrasi uniooni jõudsid Artois jaHainaut (hollandiHenegouwen) eraldi kokkuleppeleFelipe II-ga. Artois jäi Hispaania Madalmaadesse kuni prantslased vallutasid selleKolmekümneaastase sõja käigus. Anneksiooni tunnistatiPüreneede rahuga aastal 1659 ja sellest sai Prantsuse provints. Artois oli alati olnud suuresti prantsuskeelne, kuid see oli Prantsuse anneksiooniniLõuna-Madalmaade osa.
Artois koges 19. sajandi teisel poolel kiiret tööstuslikku arengut, tuginedes suurtele söevarudele.Esimese maailmasõja ajal jooksis rindejoon läbi provintsi, põhjustades tohutuid purustusi. 20. sajandi teisest poolest kannatas Artois koos naaberaladega söetööstuse languse tõttu.