Juugend (saksaJugendstil,AustriaSecessionsstil,itaaliastile floreale võiStile Liberty,prantsuseart nouveau,veneстиль модерн,ingliseModern Style) oliornamentaalne[viide?]kujutava,tarbe- jadekoratiivkunsti,arhitektuuri jasisekujundusestiil, mille kõrgaeg oli aastail1890–1914. Seda iseloomustab looduslike (kaeksootiliste) motiivide, eriti lillede ja muude taimede fantaasiaküllane stiliseeritud kujutamine. Stiilis kasutati nõtkeid, painduvalt voolavaid kõverjooni ning lõikumiskohtades väänlevaid sõlmi. Stiili saksakeelne nimetusjugend (eesti keeles 'noorsugu') rõhutas nooruse õitsvat värskust, eraldiseisvust ja vabadust.
Mingil määral oli juugend17.–18. sajandibaroki taassünd ja19. sajandiuusbaroki täiendus, kuid uuel tasemel – vanu vorme ei kopeeritud. Arhitektuuris sarnaneb barokiga vaid liigendatud pindade, väikeste ruutudega akende ning ovaali ja ringi motiivi kasutamisel. Lisaks hülgas juugend tihti pea täielikult barokile omase sümmeetria.
Stiil tärkasSuurbritannias, kustööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma käsitsi valmistamist. See tekitas protestiuusromantikutes, kelle arvates oli tööstustoodangu välimus ebaesteetiliselt rohmakas, kunstiteadlaseJohn Ruskini arvates ka ühiskonnale kahjulik. Vastukaaluks ülistati keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Suurbritannias hakkas levima käsitööharrastusArts and Crafts Movementi nime all, kus loodi esemeid, mis olid vabadklassitsismi jaeklektika eeskujudest. Üldiselt oli juugendstiil reaktsioonviktoriaanliku ajastu kunstile või ametlikule ehk akadeemilisele salongikunstile. Juugendstiiliga lõppes enneEsimest maailmasõdaromantismiperioodõhtumaades.
Uues siduvas stiilis kujundati kõike:mööblit,tekstiili,riietust,klaasi,keraamikat,raamatuid,tapeete,ajakirju japlakateid. Esemed, mida seni ei oldud seostatud kunstiga, omandasid uue kunstilise tähenduse ja kvaliteedi. Juugendstiil oli kallis isikupärane alternatiiv vabrikutoodetele, seega sõltus see moodsa luksuskaupade turu nõuetest ja tihti Euroopauusrikaste maitse-eelistustest.
Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele: maalid ja kujud pidid seonduma sisekujundusega. Pildid ei pakkunudruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotusid seinapinnale. Nendel kujutatud figuurid olid siluetsed ning kontuurid võtsid osa ornamendist. Värvid olid ebatavalised ning arvestasid rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Levinuimad teemad peale loodusliku hoovuse oliderootika,patt ja kiusatus.
_Porte_Dauphine_Paris_16e_002.jpg)
_(7558514582).jpg)
