| Arnhemi maa | |
|---|---|
| Pindala: 97 000 km² | |
| Elanikke: 16 230 (2007) | |
| Rahvastikutihedus: 0,17 in/km² | |
| Keskus:Nhulunbuy | |
 |
Arnhemi maa on ajalooline piirkondAustraaliaPõhjaterritooriumil.
Arnhemi maa asub territooriumi kirdeosasCarpentaria lahest läänes ning Põhjaterritooriumi pealinnDarwin asub sellest umbes 500 km kaugusel. Piirkonna pindala on 97 000 km² ja seal elab umbes 16 000 inimest, kellest 12 000 onaborigeenid.[1] Arnhemi keskus onNhulunbuy, mis asub Darwinist 600 km kaugusel. Muud asulad onYirrkala,Gunbalanya,Ramingining jaManingrida.
Läänes piirneb Arnhemi maaKakadu rahvuspargiga.[2]
Piirkonna avastas1623. aastalMadalmaade Ida-India Kompanii meremees Willem Joosten van Colster. Piirkonna servas asubArnhemi laht, mis sai nime van Colsteri laeva Arnhemi järgi. Laev oli omakorda nimetatudHollandi linnaArnhemi järgi.[3][4]
Arnhemi maale rajati aborigeenide reservaat1931. aastal. See on üks suurimaid aborigeenide reservaate Austraalias. See on tuntud kohaliku kunsti ja püsivate tugevate traditsioonide poolest. Arnhemi maa kirdeosas elavadjolngud, kes on ühed suurimad põlisrahvaste hõime Austraalias. Nad on säilitanud omad traditsioonid.Malaid jamakassarid suhtlesid arvatavasti rannikuäärsete aborigeenide hõimudega ja pidasid nendega kaubavahetust enne eurooplaste koloonia teket Austraalias.
Arnhemi maal asuvatest aborigeenide asulatest Yirrkala ja Gunbalanya on pärit mitmed puukoorte sisemusse tehtud tuntud maalid. Arnhemi maa on tuntud ka aborigeenidekaljujooniste poolest. Mõnel kaljujoonisel on kujutatud ka eurooplaste varaseid külastusi. 2006. aasta filmis "Ten Canoes" on vanade aborigeenide lugude teel kujutatud Arnhemi maal elavate põlisrahvaste elu[5].
2019. aastal valisNASA Arnhemi maa endakosmodroomi asukohaks ning juunis-juulis2022 startisid Arnhemi Kosmosekeskusest kolm NASA suborbitaalset raketti. Seisuga juuli 2022 ei olnud kosmosekeskuse pikaajaline tulevik teada, kuid NASA kinnitas, et soovib rajatist ka tulevikus kasutada.[6]
