| Arne Merilai | |
|---|---|
 Arne Merilai inauguratsiooniloeng TÜ aulas 6. septembril 2011 teemal "Luulekeele olemus"[1] | |
| Sünniaeg | 27. aprill 1961(63-aastane) |
| Rahvus | eestlane |
| Amet | kirjandusteadlane, kirjanik |
Arne Merilai (sündinud27. aprillil1961Kohtla-Järvel) on eestikirjandusteadlane jakirjanik,Tartu Ülikooli rahvusteaduste professor.
Ta lõpetas 1979. aastalKehra Keskkooli ja 1984. aastalTartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal.[1] Ta töötas aastaTartu 2. Keskkoolis õpetajana, seejärel õppis Tartu Riikliku Ülikooliaspirantuuris.1990. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis filoloogiakandidaadi kraadi teemal "Eesti ballaad 1900–1940" (Karl Muru juhendamisel).
Merilai töötasKeele ja Kirjanduse Instituudis nooremteadurina, hiljem Tartu Ülikoolis vanemõpetaja, dotsendi ja vanemteadurina. 2001–2002. aastal oli taJ. William Fulbrighti stipendiaat keelefilosoofiasCalifornia Ülikoolis Berkeleys. Aastail 2006–2010 oli ta Tartu Ülikooli kirjandusteooria dotsent. Alates 2011. aastast on ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kultuuriteaduste ja kunstide instituudi eesti kirjanduse professor. Kirjandusteadusliku sarja "Studia litteraria Estonica" peatoimetaja.Eesti Kirjanike Liidu liige.
Arne Merilai on tegelnud mitme humanitaarteadusega. Ta enese kirjelduse järgi juhtis huvi kirjanduse olemuse vastu ta "rada ülefiloloogia,fenomenoloogia jaanalüütilise keelefilosoofia isiklikuvõitupragmapoeetikani". Seda viimast määratles Merilai oma inauguratsiooniloengus järgnevalt: "Pragmapoeetika on kujundliku keelekasutuse filosoofia, mida ma pean kirjandusteaduse alusdistsipliiniks, mis on minu õpetuse tuum, mille ümber kõik muu kallerdub ja selekteerub."[2]
Ta kandideeris2023. aasta Riigikogu valimistelErakond Parempoolsed nimekirjas, kus kogusvalimisringkonnas nr 10 (Tartu linn) 114 häält ning ei osutunud valituks.[3]
Arne Merilai on käsitlenudkirjandust,filosoofiat jateatrit. Tema peamised uurimisteemad on olnudeesti luule,poeetika japragmapoeetika ningkirjandusfilosoofia. Silmapaistev on Merilai töö ballaadiuuringute vallas, sh eesti ballaadiantoloogiate koostaja ning toimetajana. Ta on avaldanud kaks luuletuskogu ("Merlini aare: Luulemärss 1994–1998", 1998; "Tolmutort", 2001), kaks romaani ("Türann Oidipus", 2009; "Puuinimesed", 2024) ja kirjutanud ka novelle ning näidendeid. Eesti Rahvusülikool 100 pidustuste kulminatsioonis etendus Tartus Toomemäel A. Merilai stsenaariumi põhjal loodud valgusmäng (videomapping) "Tartu vaim" (videokunstnik Tencu (Andres Tenusaar ja Peata Film), helilooja Hardo Ran Varres, lavastaja Mart Koldits).
 | Tsitaadid Vikitsitaatides:Arne Merilai |
