Arengumaa ehkarenguriik on madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajategariik. Tavalised näitajad arengumaale on madalSKP, puudulikharidustase, piiratudtervishoid ning inimeste madalkeskmine eluiga. Rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt on arenguriik selline riik, mis onMajanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt sellisena klassifitseeritudDACarenguabi sihtriikide nimekirjas.
Arenguriik onsuveräänne riik, milletööstusbaas on vähem arenenud ja milleinimarengu indeks (inglise keelesHDI) on võrreldes teiste riikidega madalam. Samuti puudub selge kokkulepe selle kohta, millised riigid sellesse kategooriasse kuuluvad. Mõisteid madala ja keskmise sissetulekuga riik (inglise keelesLMIC) ja uusriik (inglise keelesNEE) kasutatakse sageli vaheldumisi, kuid need viitavad ainult riikide majandusele.Maailmapank jagab maailma majandused nelja rühma, mis põhinevadrahvamajanduse kogutulu ühe elaniku kohta: kõrge, ülemise keskmise, alumise keskmise ja madala sissetulekuga riigid. Vähim arenenud riigid, raskesti ligipääsetavad arengumaad ja väikesed saareriigid on kõik arengumaade alarühmad. Spektri teises otsas asuvaid riike nimetatakse tavaliselt kõrge sissetulekuga riikideks või arenenud riikideks.
Arenguriikidel on tavaliselt mõned ühised omadused, mis on sageli tingitud nende ajaloost või geograafilisest asendist. Näiteks neil on tavaliselt: madalam juurdepääs ohutule joogiveele, kanalisatsioonile ja hügieenile, energiavaesus, kõrgem saastatuse tase (nt õhusaaste, prügi, veereostus, lahtine roojamine), suurem osakaal troopiliste ja nakkushaiguste (tähelepanuta jäetud troopilised haigused) all kannatavaid inimesi, rohkem liiklusõnnetusi ja üldiselt kehvem kvaliteetneinfrastruktuur.
Lisaks sellele on sageli ka kõrgetööpuudus, laialt levinudvaesus,nälg,lapstööjõu kasutamine, alatoitlus,kodutus, uimastite kuritarvitamine,prostitutsioon,ülerahvastatus, tsiviilrahutus, inimkapitali põgenemine, suurvarimajandus, kõrge kuritegevuse tase (väljapressimine, röövimine, sissemurdmine),tapmised, relvakaubandus, seksikaubandus, inimröövid, vägistamised, madal haridustase,majanduslik ebavõrdsus, noorte rasedus,korruptsioon kõigil valitsustasanditel ja poliitiline ebastabiilsus. Erinevalt arenenud riikidest puudub arengumaades õigusriik.
Juurdepäästervishoiule on sageli madal. Arengumaade inimesteeluiga on tavaliselt madalam kui arenenud riikide inimeste oma, mis kajastab nii madalamat sissetuleku taset kui ka kehvemat rahvatervist.Nakkushaiguste, emade suremuse laste ja laste suremus on nendes riikides tavaliselt oluliselt suurem.Kliimamuutus mõjutab arengumaid eeldatavasti rohkem kui kõrge sissetulekuga riike, kuna enamik neist on kliima suhtes väga haavatavad või vähe vastupanuvõimelised.
Arenguriikide keskmine vanus on sageli madalam kui arenenud riikides. Rahvastiku vananemine on ülemaailmne nähtus, kuid arengumaades on rahvastiku vanus aeglasemalt tõusnud.
Arenguabi või arengukoostöö on rahaline abi, mida välisriikide valitsused ja muud asutused annavad arengumaade majandusliku, keskkonnaalase, sotsiaalse ja poliitilise arengu toetamiseks. KuiÜRO poolt aastaks 2030 püstitatud säästva arengu eesmärgid saavutatakse, ületatakse paljud neist probleemidest.
Peaaegu 2/3 nüüdismaailma riikidest klassifitseeritakse arengumaadeks ja neis elab üle poole maailma rahvastikust[1].
Arengumaade majandus on sageli rajatud toorme ekspordile[1]. Arengumaade tööstustoodang on umbes 10% maailma üldtoodangust, rahvatulu ühe inimese kohta on 10–50 korda väiksemarenenud maade omast[1].
