Linn asub 1013 (teiste allikate andmetel kuni 1409) meetri kõrgusel merepinnast. See on Euroopa kõige kõrgemal asuv pealinn. Ka haldusüksuse pindala osas on lahkarvamusi – eri allikad annavad pindalaks 12–59 ruutkilomeetrit. Tõenäoliselt väljendavad väiksemad arvud linna ja suuremad arvud kogu valla pindala.
2005. aasta lõpu seisuga elas Andorra la Vellas hinnanguliselt 23 600 inimest. Veel1968. aastal elas haldusüksuses kõigest 2500 elanikku,1986. aasta rahvaloenduse ajaks oli elanikkond kasvanud 18 463 inimeseni. Hilisema aja andmed on hinnangulised:1991. aastal elas seal 22 200,1996. aastal 21 700 ja2001. aastal 20 800 inimest.
Suurima osa pealinna elanikest moodustavad hoopishispaanlased, keda on 43%. Põliseid andorralasi on vaid 33% elanikkonnast. Suurimad rahvusvähemused onportugallased (11%) japrantslased (7%).
Riigikeelena kehtivakatalaani keele kõrval on laialdaselt kasutusel ka hispaania ja prantsuse keel.
Usutunnistuselt on valdav osa elanikkekatoliiklased.
Asustus Andorra la Vella aladel ulatub tagasineoliitikumi ajastu hilisesse perioodi, mil sellel territooriumil elasid andosini hõimu liikmed.Karl Suure ajal8. sajandil kuulusid Andorra aladHispaania margi nime all tuntud puhvertsooni Karli riigi ja kalifaadi vahel. Linn ise loodi9. sajandi alguses.
Andorra la Vellast sai Andorra halduskeskus aastal1278, kui Andorra alad läksidFoix' krahvi jaUrgelli piiskopi kaasvõimu alla. Sellest ajast sai alguse ka linna areng, kuid riigi enda isoleerituse tõttu kulges see20. sajandi teise pooleni suures osas muu maailma jaoks märkamatult.
Andorra la Vellas resideerivad riigi kaasvürstide – Urgelli piiskopi ja Prantsusmaa presidendi – kohapealsed esindajad. Seal asub Andorra valitsus, parlament ja kohus. Enne1993. aasta põhiseaduse vastuvõtmist kuulus vürstide esindajatele (viguier) ka kontroll valitsuse ja kohtuvõimu üle. Kui enne põhiseadust oli Andorra la Vella lihtsalt Andorra halduskeskus, siis põhiseadusega omandas linn ka ametlikult pealinna staatuse.
Hommikune pealinn
Linna juhib munitsipaalnõukogu, mille liikmed valiti ajalooliselt ametisse perekonnapeade poolt, pärast 1993. aasta põhiseaduse rakendumist aga kohalikel valimistel.
Andorra lipu värvid on samad mis Rumeenial, kuid kollase triibu peal onAndorra vapp. Lippude sarnasus on juhuslik.
Sarnaselt kogu Andorraga on ka pealinna peamiseks sissetulekuallikaksturism, seetõttu on Andorra la Vellas arvukalt hotelle ja kauplusi. Andorra on tuntud oma mäesuusatamise turismi poolest. Samuti käiakse seal odavat alkoholi ja tubakasaadusi ostmas.Lisaks on Andorra la Vella vürstiriigi majanduskeskus, kus asuvad arvukad pangad ja ettevõtted, mis teenivad suurt tulu Andorra staatusest maksuparadiisina.
Linnas on ka toiduainetööstuse ettevõtteid ja töötab hüdroelektrijaam. Linna läheduses Andorra la Vella vallas kasvatatakse tubakat ja valmistatakse sigareid.
Andorra la Vellas ei ole lennujaama. Linna läbib üks maantee, mis ühendab tedaPrantsusmaa jaHispaaniaga. Lähimad lennujaamad asuvad kolme tunni autosõidu kaugusel. Linnas ja riigis tervikuna puudub ka raudtee, lähim jaam paikneb PrantsusmaalL'Hospitalet's.
Olulisemad vaatamisväärsused asuvad Andorra la Vella väikeses vanalinnas (katalaani keelesBarri Antic). Kõige märkimisväärsemaks hooneks peetakse Orgude maja (Casa de la Vall), mis rajati aastal1508 ja kus alates1707. aastast on asunud riigi esinduskogu. Tõsi, tänapäeval peab parlament enamiku istungeist läheduses asuvas uues hoones, kuid veel väga hiljuti kasutati seda hoonet. Sama maja keldris asus veel 21. sajandi algul Andorra vangla 6-7 kongi, millest piisas, kuna kuritegevust esines riigis väga vähe.
Huvipakkuv on11. sajandist päritromaani stiilis Püha Stephanuse kirik (Església de Sant Esteve). Linna vanim hoone on Püha Coloma kirik, mis pärineb 9. sajandist.
Andorra la Vellas asub ka valitsuse näitusesaal, kus korraldatakse teatrietendusi ja näitusi. Igal talvel leiab linnas aset muusikafestival.
Andorrasse ei saa rongi ega lennukiga, kuid iga päev käivad sinna bussid nii Hispaaniast kui ka Prantsusmaalt. Näiteks Barcelonast sõidab iga päev mitu bussi Andorra la Vellasse, sõit kestab kolm tundi.
