Senatisse kuulub 100 liiget, keda nimetataksesenaatoriteks.
Senatisse valitakse kuueks aastaks igastosariigist kaks esindajat. Territooriumid, millel pole osariigi staatust, (näiteksColumbia ringkond jaPuerto Rico) esindajaid ei vali. Valimised on enamusvalimised. Iga kahe aasta järel valitakse ümber umbes kolmandik senati liikmetest. Korraga valitakse igast osariigist ainult üks senaator ning valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Kandidaat peab olema vähemalt viimased 9 aastat olnud Ameerika Ühendriikide kodanik ja vähemalt 30-aastane. Kandidaadid peavad lisaks olema alalised elanikud osariigis, kus nad kandideerivad.
Senati valimise põhimõtted ja tema ülesanded on kirjaspõhiseaduse esimeses peatükis. Esimene senati koosseis kogunes aastal1789, kaks aastat pärast põhiseaduse vastuvõtmist.
Esialgu nägi põhiseadus ette, et senaatorid valib osariigi seadusandlik kogu, kuid1913. aastal jõustunud17. parandusega anti rahvale otsene valimisõigus. Valimised toimuvad paarisarvulistel aastatel novembri esimesele esmaspäevale järgneval teisipäeval.
Seni viimased senativalimised peeti 5. novembril2024 ja eelmised toimusid 8. novembril2022.
Senati presidendiks onAmeerika Ühendriikide asepresident, kuid ta ei ole senaator ja tal ei olehääleõigust, välja arvatud juhul, kui hääled jagunevad võrdselt. Senat valib aseesimehe (president pro tempore), kellel on õigus juhatada istungeid siis, kui asepresidenti ei ole kohal. Enamasti aga juhatab istungeid mõni muu enamusparteisse kuuluvatest senaatoritest. Alates 1890. aastast on aseesimeheks tavaliselt alati olnud enamuspartei kõige pikema ametiajaga senaator. Praegu on senati aseesimeheks demokraatPatty Murray, kes on olnud senaator alates 1993. aastast.
Senatil on ainuõigus mõista kohut kõrgemate riigiametnike üle. Kui kohtu all onAmeerika Ühendriikide president, asendab asepresidenti eesistuja kohal ülemkohtunik.
Seaduseelnõu peavad vastu võtma niiEsindajatekoda kui ka senat. Seadusi võivad algatada mõlemad kojad.Maksudega seotud eelnõusid senat algatada ei saa, kuid ta võib Esindajatekoja algatatud eelnõude puhul parandusettepanekuid teha. Senat kinnitab ametisse ministrid ning föderaalametnikud, sealhulgaskohtunikud, ningratifitseerib välislepingud.
Senaatori aastapalk on alates2009. aastast olnud 174 000dollarit.[1]
