Aluskord (inglisebasement) ontard- jamoondekivimeist koosnevpealiskorra alunekivimkeha.
Aluskorda katabsetendeist koosnev pealiskord.
Eesti aluskorra moodustavad peamiseltProterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid tardkivimiteintrusiive.
Suurem osa Eesti aluskorrast on tekkinudPaleoproterosoikumi jooksul. Eesti ala oli sel ajal ilmseltsaarkaar, midagi sarnast tänaseleJaapanile. Sellele järgnes kompressioonistaadium ehk intensiivnemäetekkeprotsess (analoogiaHimaalajaga) ja kivimite sügavamale vajumine ningmoondumine. Seejärel aga väga pikk, ligi 800 miljoni aastane ajavahemik, mil valdavaks olidkulutusprotsessid, mis tekkinud mäed tasandasid ja valmistasid ette pinnast aeglaseksšelfimerelisekssettimiseks, mille käigusEdiacaraajastu jaVanaaegkonna jooksul moodustusid pealiskorra settekivimid. Nii kaugetest aegadest on siiski väga vähe teada ja olemasolevad teadmised on enamasti oletuslikku laadi.
Eestis aluskord eipaljandu. Lähim aluskorrakivimitepaljand onSoome lahe idaosas asuvalSuursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt ulatudesVõru all 600 meetrini,Ruhnusaare all isegi 800 meetrini. Lõuna-Eestit lõikab vallitaoline kõrgem aluskorra osa,Valmiera-Lokno kerge, mille Eesti piiresse jäävat osa nimetatakseMõniste kerkeks. Aluskord on seal umbes 300 meetri sügavuses.
Hiiumaal on aluskord kohati ainult 15...20 meetri sügavuses. Tegemist poleintrusiivi, vaid rõngasstruktuuriga ehkastrobleemiga, mis tekkismeteoriidiplahvatuse tagajärjel.
Lõuna-Eesti aluskorra kivimid on tugevamini moondunud kui Põhja-Eesti aluskorrakivimid, kuuludesgranuliidifaatsiese kivimite hulka. Ilmselt on Lõuna-Eesti aluskorrakivimid moondunud sügavamal jatektooniliste liikumiste käigus hiljem kõrgemale tõusnud. Tõusu puhul ei räägi me mitte mõnest või mõnekümnest meetrist, vaid tõenäoliselt kilomeetreist.
Jõhvi ümbrusekvartsiidist koosnevais aluskorrakivimeis sisaldubrauamaaki (Rauasisaldus keskmiselt 31%), milleks on peamiselthematiit jamagnetiit. See põhjustabJõhvi magnetilise anomaalia, mis tekitab probleeme näitekskompassi kasutamisel. Suure sügavuse tõttu ei olerauamaagi kasutaminemaavarana esialgu otstarbekas. Küll aga võivad maavarana kasutusele tulla tardkivimite intrusiivid. Enim on räägitudNeeme intrusiivist, mis on Tallinnast vaid mõnikümmend kilomeetrit ida pool asuv, ligi saja meetri sügavuselt algav rabakivimassiiv.