| Alpi puia | |
|---|---|
 Alpi puia alaliikPuya alpestris ssp zoellneri. Cuesta Las Chilcas, Región Metropolitana,Tšiili | |
| Taksonoomia | |
| Riik | TaimedPlantae |
| Hõimkond | ÕistaimedMagnoliophyta |
| Klass | ÜheidulehelisedMonocotyledoneae |
| Selts | KõrreliselaadsedPoales |
| Sugukond | BromeelialisedBromeliaceae |
| Alamsugukond | Puyoideae |
| Perekond | PuiaPuya |
| Liik | Alpi puia |
| Binaarne nimetus | |
| Puya alpestris (Poepp.)Gay 1833 | |
| Sünonüümid | |
| |
Alpi puia (Puya alpestris) onbromeelialiste sugukondapuia perekonda kuuluvõistaimeliik, mis kasvab Kesk- ja Lõuna-Tšiili kuivadel mäenõlvadel, olles üks lõunapoolsema levikuga liike oma perekonnas. Liigiepiteet tähistab selles kontekstis lihtsalt mäestikku. Kasvatatakse ka Euroopas dekoratiivtaimena.[1]
Alpi puia on kuivalembenepüsik. Tugevad jäigalt püstiseisvad paralleelsete soontega teravatipulised lehed onkodarikus lühikesel varrel, 2-2,5 cm laiused ja kasvavad kuni meetripikkusteks. Leheserv on varustatud konksjalt kõverdunud poole sentimeetri pikkusteogadega. Lehe allkülg on kaetud tihedate valgete soomusjate karvadega.
Iga mõne aasta tagant moodustub püstine tihepöörisjasõisik, mis koosneb paljudest kobarjatest osaõisikutest. Selles on säravpunasedkõrglehed ja palju üksikuidõisi. Osaõisikute tipmised osad on viljatud. Õisikuvars on ligi 7 meetrit kõrge. Õied on kolmetised, kolme roheka 2,3 cm pikkuse palja või karvasetupplehega ja kolme 4,5 cm pikkuse metalselt läikivatürkiis- kuni tumesinise teravatipulisekroonlehega, mis pärast äraõitsemist spiraaljalt kokku keerduvad. Kuustolmukat on säravoranžidetolmukapeadega. Õied onnektaririkkad ja taime õitsemise ajal liiguvad selle ümberkoolibrid ja teised nektarist toituvad linnud.
Viljad on kapseljad, neis leiduvad rohked seemned levivad tuulega.
