Allkiri on omakäeline nimekirjutusdokumendil, mis väljendab allakirjutanu nõusolekut dokumendi sisuga või selle teatavaksvõtmist.
Kirjaoskamatud kasutavad allkirja asemelkolme risti.
Tallinna Ringkonnakohtu õigusemõistjaVirgo Saarmets on seisukohal, et allkirjal puudublegaaldefinitsioon.[1]
Ta nendib, et pika aja jooksul on kujunenud praktika, mil inimesed ei kirjuta allkirja samamoodi nagu nad kirjutaksid oma nime käsitsi kirjutatud teksti sees, see tähendab, allkiri on sageli stiliseeritud ja seeläbi lihtsustunud või keerukamaks muutunud. Sellest tulenevalt on Virgo Saarmets jõudnud seisukohale, et allkirja õiguslik siduvus ei sõltu sellest, kas allkiri kujutab tähti, millest koosneb allkirja andja nimi, või mitte. Samas on ta veendumusel, et õiguslikult siduva allkirjana ei saa käsitada mis tahes omakäelist graafilist kujutist. Tuginedes"Eesti keele seletavale sõnaraamatule", mis defineerib allkirja kuiomakäeliselt kirjatähtedega kirjutatud nime teksti all, leiab ta, et viimane rõhutab asjaolu, et allkirjana kasutatavas kujutises peab väljenduma allkirja andjat iseloomustav käekiri, kusjuures ta on seisukohal, et üksnes sirgetest joontest või tõmmetest koosnevas nelja risti kujutises isiku käekirja eripära ei avaldu.[1]
