 | See artikkelootabkeeletoimetamist.(Jaanuar 2024) Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
Algkristlus onkristluse ajaloo varaseima ajajärgu nimetus, mis kestis umbessajandi. Algkristluse periood algasnelipühade sündmusest30. aastal ja lõppes135. aasta paikuBar Kohba ülestõusuga.[1] Algkristlus onvarakristluse esimene etapp, millele järgnebvarakatoolsus. Samatähenduslikult algkristlusega kasutatakseangloameerika kultuuriruumis mõistetapostellik aeg.
Algkristluse alguses moodustusid esimesed kogudusedJuudamaal jaGalileas, perioodi lõpus olid kristlikud kogudused levinud üleRooma riigiidaosa jaPartia impeeriumilääneosa suurematesselinnadesse. Sel perioodil valmisid peamised kristlikud tekstid, mis arvati hiljemUue Testamendi kaanonisse jaNag Hammadist leitud kirjad.
Kirikuloolased on algkristluse alguse suhtes ühel meelel, pidades selleks nelipühilPüha Vaimu väljavalamistapostlitele pärastJeesus Kristuse ülestõusmist surnuist, millega algaskiriku ajalugu. Kirikuloolased peavad tõenäoliseks Jeesuse kannatusloo ajaks kas aastat30 või33. Perioodi kestuse osas on kirikuloolased erimeelt. Enamik kirikuloolasi on pidanud algkristluse lõpuks kas apostelJohannese surma umbes100. aastal või Bar Kohba ülestõusu mahasurumist 135. aastal, millega kaasnes seni sümboolselt esipositsioonil olnudJeruusalemma kristliku koguduse likvideerimine[2].
Hilisemad algkristluse lõpu määrangud tungivad varakatoolsuse perioodi ja pole kirikuloolaste seas laiemalt tunnustatud. ÕigusloolaneRudolph Sohm pidas algkristluseks karismaatilise kiriku (Geist Kirche) ajajärku, millele järgnes hierarhiliste ametkondade väljakujunemise järk (Amt Kirche). Algkristluse lõpuks on peetud143. ja144. aastal toimunudValentinose jaMarkioni väljaheitmistRooma kogudustest, millega algas aktiivnegnostitsismi vastane võitlus. KirikuloolanePhilipp Vielhauer paigutab algkristliku kirjanduse kujunemise lõpu koguni150. aastasse, kui algab markionlaste jaebioniitide vaheline tüli Uue Testamendi kaanonisse kuuluvate tekstide ümber.[3]
Peamised allikad algkristluse kohta on Uues Testamendis sisalduvadApostlite teod ningPauluse kirjad ja teised katoolsed kirjad;apokrüüfilised Clemensi esimene kiri, Clemensi teine kiri, Didache,Hermase "Karjane", Nag Hammadi kirjad,Flavius Josephuse "Juutide ajalugu",Mišna jaEusebiose kirikulugu.20. sajandil kujunes oluliseks allikaks kaarheoloogia.
Antiookia kristlikus koguduses hakati esimest korda usklikke kutsuma kristlasteks[4]. TeoloogWalter Bauer (1877–1960) kujundas idealiseeritud pildi "Apostlite tegude" raamatu põhjal, mille järgi oli alguses üks ühtne rühmitus, kus säilis "algne õpetus" ja millest kasvas välja kirik kui organisatsioon.
20. sajandi esimesel poolel arvati, et algkristlased olid üks messiaanlik rühmitus, kes hiljemhelleniseerus.Nag Hammadi käsikirjade leidmine muutis senist arusaama ja1960. aastatel Apostlite tegude raamatu idealiseeritud pilti enam ei usutud. Kirikuloolased tuvastasid, et vastuolud oli olemas jubahellenistlik juutluses ja need kandusid kohe edasi ka algkristlusse.
TeoloogUku Masingu arvates on algkristluse võtmemõiste "pääste" väga lähedane "vabanemisele / virgumisele"budismis. Masing oli veendunud, et kuigi budism jakristlus on tekkinud erinevatel ajastutel ja erinevates kultuuriruumides, on need kaksusundit sisuliselt teineteisele väga lähedased. Masing pidasTooma tegudes kirjeldatud apostelToomaIndia-käiku ajalooliseks, uskudes algkristluse ja budismi otsestesse kontaktidesse.[5]
Masing oli veendunud erinevate algkristlike rühmituste olemasolus. Tuntudjuudakristlastele ja hellenistlikele kristlastele lisab ta galilealased jatoomakristlased.[6]
Algkristlus hõlmas suurt hulka erinevaid rühmitusi ja arusaamu. Nelipühi järel kujunes algkristluses esmalt välja kaks pearühmitust:Peetruse ja Jeesus Kristuse poolvennaJaakobuse ümber koondunudapostlid. Traditsiooni järgi tegutsesid Jaakobuse ümber koondunudapostlidJeruusalemmas ja Juudamaal ning Peetruse ümber koondunud jüngrid Galileas. Galileas olid veel apostel Tooma ümber kogunenud toomakristlased.
Esimene kristlik koguduselõhe oli traditsiooni järgi apostlite vastuseisNõid Siimonile, mida kirikuloos peetakse kristliku gnostitsismi alguseks[7]. Samuti ilmnes algkristluses Pauluse õpetuse mõningane erinevus apostlite õpetusest[8]. Paulus omakorda taunib oma kirjades esimesi kristlikke valeõpetajaid Hymenaiost, Aleksandrost ja Fileetost[9].1. sajandi lõpus valmistasid algkristlastele muretnikolaiidid[10].
Kristluses tekkinud peamised rühmitused, mis kujundasid erinevaid arusaamu Jeesuse-pärimusest:
Algkristlased laenasidjuutlusest ninghellenismist väljendusvormid ja sisu. Nad tuginesid juudi tarkuskirjandusele ja kreeka-rooma filosoofilisele kirjandusele. Algkristlased võtsid omaks palju juutluse ja hellenismi väärtushinnanguid, olles lahutamatult seotud judaistlike juurte ning hellenistliku kultuuriga. Algkristlus oli õpetuselt vägivallatu.
Jeesuse-pärimuse uurimine moodustab olulise osa algkristluse kujunemisloo taaskujutamisel. Algkristlaste hulgas suuliselt levinud Jeesuse-pärimusi ning misjonikuulutusi, samuti kirjalikke ülestähendusi kasutati niievangeeliumide kui kaApostlite tegude koostamisel. Jeesuse elust kõnelev suuline pärimus pandi kirja neljas Uue Testamendi evangeeliumis aastail70–100. Need kirjalikud tekstid kajastavad kolmanda põlvkonna kristlaste arusaamu. Tõenäoliselt olid suulised jutustused tollal olulisemad kui kirjad.
Algkristliku koguduse esimene suurem vaidlus oli juutideümberlõikamiskombe üle. Jeruusalemmas peetud esimesel kirikukogul leiti, et kristlastel pole ümberlõikamine vajalik. Samal kirikukogul anti kristlastele kohustus hoiduda lämbunud looma liha ja verd sisaldavate toitude söömisest.[11]
| Aastaarvud m.a.j | Algkristluse sündmused | Ajaloolised sündmused Rooma riigi idaosas |
|---|---|---|
| 30. aasta | Jeesuse surm kevadpühadel.Maarja Magdala majaülemine tubaJeruusalemmas sai algkoguduse keskuseks. | 14–37 oliRooma keiserTiberius. |
| u31 | Kogudused Galileas, valmisarameakeelneQ-allikas | |
| 32/34 | Diakonite määramine, pühaStephanuse hukkamine,Pauluse pöördumine | |
| 35–36 | Pauluse esimene reis Jeruusalemma. Süüria Antiookias kasutati esimest korda kreekakeelset kristlase nimetust | |
| 41 | Paulus esmakordseltKorintoses. Kreekakeelse misjoni algus hajala juutide seas. | 37–41 oli Rooma keiserCaligula, kes käskis oma kuju Jeruusalemma templisse üles seada; suri enne, kui käsk täideti. |
| u43 | Peetrus dikteeris Johannes MarkuseleMarkuse evangeeliumi | |
| 43/44 | Jaakobus, Sebedeuse poeg tapetiHerodes Agrippa I valitsusajal (Josephus, AJ 19, 343–350). | 41–44 Herodes Agrippa I valitses koguIisraelis, ka Jeruusalemmas ja Juudamaal. |
| u 44 | Z, Apostel Johannes dikteeris Johannes Markusele | |
| u 35–46 | PaulusKiliikias ja Süürias. | |
| u45–49 | Oletatavalt Pauluse esimene misjonireis koosBarnabasega: Antiookia –Küpros –Galaatia (Väike-Aasias). | |
| u48 | Luuka evangeeliumi kujunemine, Luuka "ühe aasta teooria" | |
| 48/49 | Koguduste juhtide nõupidamine Jeruusalemmas. Pauluse kiri galaatlastele | Juutide väljakihutamine Roomast. 41–54 oli Rooma keiserClaudius |
| u 49–50 | Pauluse teine misjonireis. Paulus, Siilas ning Timoteos reisisid Süüria Antiookiast läbiTarsose ja Väike-AasiaMakedooniasse (kogudused Filippis jaThessaloníkis) ja Ahhaiasse. Kogudus asutati ka Korintosesse. | |
| u 50 | Algkristlaste kogudused suuremates keskustes: Jeruusalemmas, Antiookias,Aleksandrias,Kartaagos,Konstantinoopolis,Roomas. Kogudused olemas Süürias, Thessaloníkis,Egiptuses. Pauluse "Kirjad tessalooniklastele."Nõid Siimon Samaarias, kristlik gnoosis. | |
| 50–52 | Paulus Korintoses. Pauluse kolmas reis Jeruusalemma. | 51–52 Gallio on Ahhaia prokonsul. |
| 52–55 | Pauluse kolmas misjonireis, peatub Efesoses. | 52–59 Felix on Juudamaa prokuraator. |
| 55–56 | Pauluse viimane reis Jeruusalemma (pakutud ka 57. aasta). Pauluse kirjad korintlastele | |
| u 62 | Jaakobuse (Jeesuse venna) tapmine. | |
| 64–67 | Kristlaste vaenamine Rooma keiserNero poolt. Peetruse ja Pauluse hukkamine 64. aastal Roomas. | 64 toimus tulekahju Roomas. 54–68 Nero oli Rooma keiser. |
| u70 | Jeruusalemma algkoguduse liikmed põgenevad ida poole Jordani jõge, uus keskusPellas. | 66–73Juudi sõda. 70 Jeruusalemma hävitamine Vespasianuse pojaTituse poolt.69–79 oli Rooma keiserVespasianus. |
| 75 | Juudamaa, Galilea ja Samaaria nimetati roomlaste poolt ümberPalestiinaks | |
| 81–96 | Kristlaste mittesüstemaatiline vaenamineDomitianuse valitsusajal | 81–96 oli Rooma keiser Domitianus. |
| u95 | Johannese ilmutuse raamat.Nikolaiidid Väike-Aasias | |
| u 100 | Johannese evangeelium, Elkesai (Elchasai) Süürias. | |
| u110 | nn pastoraalkirjad, gnostiliste koguduste vastu Väike-Aasias | |
| 110–120 | Ignatiose kirjad,Polykarpose kiri. Algab võitlus gnostikutega Väike-Aasias. | |
| u 120–130 | Nag Hammadi kirjade vanimad osad, ntTooma evangeeliumi süüriakeelne tõlge, Jaakobuse kiri (apokrüüf), Jaakobuse ilmutusraamatud, Aadama ilmutus. | |
| 132–135 juutide ülestõus Bar Kohba (Bar Kosiba) juhtimisel. | ||
| u140 | Kerdon,Markion jaValentinos Roomas | |
| 143 | Valentinose väljaheitmine Rooma kogudusest | |
| 144 | Markioni väljaheitmine Rooma kogudusest |