See artikkel räägib Ameerika Ühendriikide osariigist; laulja kohta vaata artiklitAlaska (laulja); teiste tähenduste kohta vaata lehekülgeAlaska (täpsustus)
Alaskapealinn onJuneau, osariigi suurim linn onAnchorage. Alaska on Ameerika Ühendriikide pindalalt suurim osariik, teisel kohal asuvTexas on rohkem kui 1 000 000 km² väiksem.
Rahvastikuameti hinnangul oli 2008. aasta 1. juuli seisuga Alaskal 686 293 elanikku. See on 9,5% ehk 59 361 inimest enam kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal. See hõlmab ka viimase rahvaloenduse järgset loomulikku iivet 60 994 inimest (86 062 sündi miinus 25 068 surma) ja 5469 inimese suurust negatiivset rändesaldot. Immigratsioon kasvatas rahvaarvu 4418 inimese võrra, samas kui siseränne USA piires vähendas seda 9887 inimese võrra.
2000. aasta seisuga oli Alaska rahvaarvu poolest 48. osariik USA-s. Väiksema elanike arvuga olidVermonti jaWyomingi osariik ningColumbia ringkond.
Alaska on kõige hõredamalt asustatud Ameerika Ühendriikide osariik ja üks maailma hõredama asustusega alasid. Sealne asustustihedus on 0,42 inimest ruutkilomeetri kohta (1,0 inimest ruutmiili kohta). 2007. aastal oli AlaskaSKP inimese kohta 40 042 dollarit, mis asetab ta USA osariikidest 15. kohale. 2010. aasta jaanuaris oli Alaskatööpuuduse määr 8,5%.
Osariigi elanikkond on ülekaalukalteuropiidset rassi. 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli 69,3% Alaska elanikkonnast valgenahalised, 15,6% Ameerikaindiaanlased ja Alaska põliselanikud, 4% Aasia päritolu ameeriklased, 3,5%afroameeriklased, 0,5% Vaikse ookeani saarte põliselanikud ja 1,6% muudest rassidest. Kahest või enamast rassist põlvnes 5,4% alaskalastest. Hispaania jalatiino päritolu elanikke oli 4,1%. Enim Alaska asukaid pärinebsakslastest – 20,2%. See on ka ainus rühm, mille arv ulatub üle 100 000 inimese.iiri päritolu ameeriklasi on 2,7%,inglise päritolu 10,9%,norra päritolu 4,3% jašoti päritolu 3,1%.
2005–2007. aasta küsitluse andmeil oli inglise keel ainus kodune keel 84,7%-l 5-aastastel ja vanematel alaskalastel. 3,5% Alaska elanikest kõnelesid kodushispaania keelt, 2,2% muidindoeuroopa keeli, 4,3% mõnd Aasia keelt ja 5,3% muid keeli.[viide?]
Alaska põliskeeli kõneleb 5,2% elanikkonnast. Kohalikke põliskeeli (inglnative languages) on osariigis kokku 22. Need keeled jagunevad kahte põhirühma:eskimo-aleuudi janaa-dene keeled. Alaskat kui Põhja-Ameerika kahe suurima keeleperekonna kodumaad on nimetatud kontinendi ristteeks, kuna on tõendeid, et Põhja-Ameerika asustatiBeringi väina kohal asunud maasilla kaudu.
Alaska on loodeosariikideWashingtoni jaOregoni kõrval üks kõige vähem religioosne osariik. Association of Religion Data Archivesi andmeil[viide?] kuulub usuühendustesse umbes 39% Alaska elanikest. Levinumate usundite ja usulahkude seas onprotestantlus,roomakatoliiklus,mormoonlus javene õigeusk. Viimase suhteliselt lai levik tuleneb Vene kolonisatsioonist jamisjonitööst Alaska pärismaalaste seas. Esimene Vene õigeusu kirik rajatiKodiakis1795. aastal.
Arvukad põlisrahvad asustasid Alaska juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste saabumist. Tänapäeva Alaska kaguossa,Yukoni ja ossa nüüdsestBriti Columbiast, rajasidtlingitidmatriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasidhaidad, keda tänapäeval tuntakse nende ainulaadse kunsti järgi, jatsimšid, kelle arvukus vähenes järsult 1860. aastate rõugeepideemia tõttu. Lääne ja Edela-Alaskal asusidjupikid, nende sugulasedalutiigid elasid Lõuna-Alaska keskosas. Sisemaa põhjaosas elanudgvitšineid teatakse peamiselt nende karibuusõltuvuse järgi, kes tänapäeval elutsevad Arktika Riiklikus Loodusreservaadis (Arctic National Wildlife Refuge). North Slope'il ja Little Diomede'i saarel elavadinuitid (varasema nimetusega eskimod).
Vene Ameerika 1860. aastal
Eurooplaste esimene kokkupuude Alaskaga oli 1741. aastal, milVitus Beringi juhtimisel toimus sinnaVene mereväe ekspeditsioon. Kui tema meeskond maailma parimaks karusnahaks peetudmerisaarma nahkadega Venemaale naasis, alustasid väikesed karusnahakaupmeeste liidud retkiSiberi rannikultAleuudi saartele. Esimene püsiv Euroopa asustus rajati1784. aastal. Aastatel1774–1800 läkitasHispaania rea ekspeditsioone Alaskale, kaitsmaks oma huve Põhja-Ameerika looderannikul.1789. aastal rajati Nootka väina Hispaania asundus ja kindlus. Need ekspeditsioonid andsid nime sellistele paikadele naguValdez,Bucareli väin jaCordova. 19. sajandi alguses ja keskpaigas korraldasVene-Ameerika Kompanii ulatusliku kolonisatsiooniprogrammi.
Baranofi saarelAlexandri saarestikus asuvSitka (aastatel1804–1867 Uus-Arhangelsk) sai Vene Ameerika pealinnaks ning jäi selleks ka pärast koloonia minekut Ameerika Ühendriikide võimu alla. Venelased ei jõudnud kunagi Alaska täieliku asustamiseni ning koloonia ei jõudnudki kasumisse. Ameerika Ühendriikide riigisekretärWilliam H. Seward juhtis 1867. aastal ostuläbirääkimisi, mille tulemusena osteti (vtAlaska ostmine) Alaska30. märtsil1867. aastal 7,2 miljoni USA dollari eest (tänapäeval[millal?] ligikaudu 113 miljonit dollarit). Ruutkilomeetri hind oli umbes 4,74 dollarit.
Ostetud maa-ala administreerimises toimus mitmesuguseid muutusi. 1884. aastal sai Alaskast mitteametlikult Ameerika Ühendriikide osa ja11. mail1912 organiseeritud territoorium (millega seoses sai pealinnaks Juneau) ning3. jaanuaril1959 kuulutati Alaska USA 49. osariigiks.
Teise maailmasõja ajal keskendus Aleuudi saarte kampaania kolmele Välis-Aleuudi saarele (Attu,Agattu jaKiska), mida okupeerisidJaapani väed 1942. aasta juunist1943. aasta augustini.Unalaska (Dutch Harbor) muutus tähtsaks Ameerika Ühendriikide õhu- ja mereväebaasiks.
Lendliisi programmi raames lendasid USA sõjaväelennukidKanada kauduFairbanksi ja sealtNome'i.Nõukogude Liidu piloodid võtsid seal lennukite juhtimise üle, viies need võitluseksSaksamaa vastu Nõukogude Liitu. Sõjaväebaaside rajamine kasvatas tugevalt osa Alaska linnade rahvaarvu.
Alaska nimi (Аляска) pärineb Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tulenebaleuudikeelsest sõnastalaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab suurt maad.
.svg)
