Pärast sõda töötas TuringLondonisBriti riiklikus füüsikalaboris (National Physical Laboratory), kus võeti ette universaalse arvutusmasina ehitamine. Turingi 1945. aastal valminud tekstis "Proposed Electronic Calculator", mis sisaldas kaACE tehnilist lahendust, pakuti esimest korda välja salvestust kasutava programmiga elektronarvuti (an electronic stored-program digital computer) üsna terviklik kirjeldus.[4] 1948. aastal liitus taMax Newmani arvutilaborigaVictoria University of Manchesteris, kus aitas välja töötadaManchesteri arvutit[5] ja hakkas huvitumamatemaatilisest bioloogiast. Tollal populaarse vaidluse tõttu, kas masin võib asendada inimest, sõnastas taTuringi testi, mille abil saab otsustada, kas tehisintellekt suudab mõelda nii nagu inimene.
Alan Turing mõisteti 1952. aastal süüdihomoseksuaalsuses. Vanglasse sattumise vältimiseks nõustus ta hormoonraviga. Turing jäeti ilma turvapääsmetest ja võimalusest töötada valitsuse heaks krüptograafiakonsultandinaGCHQ-s, Valitsusside Peakorteris.[6]
7. juunil 1954 Alan Turing suri. Tema surma asjaolud ei ole päris selged. Üldiselt arvatakse, et ta sooritas süüdimõistmisega kaasnevate ebameeldivuste tõttuenesetapu tsüaniidiga mürgitatudõuna süües.[7] Seevastu Turingi ema ja Turingi-uurija professor Jack Copeland oletavad, et surma võis põhjustada ka eksperimenteerides juhtunud õnnetus.[8]
Pärast arvutiteadlaseJohn Graham-Cummingi algatatud internetikampaaniat[9] palus Suurbritannia peaministerGordon Brown 2009. aastal Briti valitsuse nimel ametlikult vabandust Alan Turingile osaks saanud kohtlemise eest.[10][11][12]Kuninganna Elizabeth II andis Turingile postuumselt armu ja tühistas süüdimõistva otsuse 24. detsembril 2013.[13][14][15]
Alan Turing sündis ja kasvas Inglismaal, kuid tema vanemad elasid 1926. aastani valdavalt Indias.[16] Turingi isa Julius Mathison Turing (1873–1947) töötasIndia Tsiviilteenistuses, tema ema Ethel Sara Turing (sünd Stoney) (1881–1976) oliMadrase Raudtee peainseneri Edward Waller Stoney tütar. Nad kohtusid ja abiellusid Indias.[17] Kui pere jäiChhatrapurisOrissas, tollasesBriti Indias[18][19] elades teise lapse ootele, soovisid tulevased vanemad, et nende laps kasvaks üles kodumaal. Seetõttu pöördusid nad tagasi Inglismaale ja asusid elamaLondonisWestminsteri linnaosas paiknevasseMaida Vale'i.[20] Maja, kus Turing 23. juunil 1912 sündis, on märgistatudsinise tahvliga.[21][22] Hiljem asus sinna hoonesse hotell The Colonnade Hotel.[18][23] Turingil oli ka vanem vend John. Kuna laste isa oli endiselt tsiviilteenistusega seotud, sõitsid nende vanemad pidevaltHastingsi[18] jaIndia vahet. Pojad jäeti ühe erusõjaväelase ja tema naise hoole alla Inglismaale. Märgid Turingi suurtest vaimsetest võimetest avaldusid juba varases nooruses.[20]
Cambridge'is asuv King's College, kus Turing õppis aastatel 1931–1934. Sealne arvutiruum on tema järgi nimetatud
Kui Turing oli kuueaastane, panid vanemad ta St Michaeli kooliSt Leonards-on-Sea's, aadressil Charles Road 20. Kooli direktriss märkas tema annet juba varakult, nagu ka mitmed tema hilisemad õpetajad. Aastal1926, kui Turing oli 13-aastane, läks ta 16. sajandi keskel asutatud ja 19. sajandil poiste internaatkooliks muudetudSherborne'i erakooli (Sherborne School), mis asubSherborne'isDorsetis. Tema esimene koolipäev uues koolis sattus1926. aasta üldstreigi päevale, mil ühistransport ei liikunud. Sellele vaatamata oli Turing otsustanud esimesel päeval kindlasti koolis kohal olla ning sõitis üksinda jalgrattagaSouthamptonist umbes 97kilomeetri (60miili) kaugusel asuvasse Sherborne'i, tehes vaid ööbimispeatuse ühes võõrastemajas.[24][25][26]
Turingi loomulik kalduvus matemaatika ja teiste reaalainete poole ei jätnud Sherborne'is mõningatele, klassikalist haridust (kreeka ja ladina keel, filosoofia jms) olulisemaks pidavatele õpetajatele head muljet. Kooli direktor kirjutas vanematele, et nende poeg peaks püüdlema "harituse" poole. Kuid kui ta peaks jääma puhtalt "teadusspetsialistiks", siis polevat tema koht selles erakoolis.[27] Sellest hoolimata jätkas Turing endale meelepärastes ainetes suurepäraste tulemuste näitamist ja suutis 1927. aastal lahendada juba väga keerulisi ülesandeid, ilma et oleks isegi elementaarset matemaatilist analüüsi õppinud. 1928. aastal sattus tollal 16-aastane Turing lugemaAlbert Einsteini töid. Vähe sellest, et ta nende sisu mõistis, ta suutis nende põhjal tuletada ka Einsteini kahtlusedNewtoni seaduste osas, kuigi neid tekstis selgelt välja ei olnud toodud.[28]
Sherborne'is õppides sai Turing lähedaseks sõbraks veidi vanema kaasõpilase Christopher Morcomiga, keda on nimetatud ka tema esimeseks armastuseks. See sõprus mõjutas Turingi edaspidist elu väga palju. Morcom suri ootamatult 13. veebruaril 1930,[17] ainult mõni nädal pärast viimase semestri algust. Talle sai saatuslikuksveiste tuberkuloos, millesse ta oli nakatunud lapsena haige lehma piima juues.[29] Oletatakse, et lähedase sõbra surm purustas Turingi usu jumalasse ja temast saiateist. Ta võttis omaks veendumuse, et kõiknähtused, sealhulgas inimese aju töö, on olemuseltmaterialistlikud.[30] Siiski säilis temas usk hinge surematusesse.[31]
Pärast Sherborne'i lõpetamist jätkas Turing 1931. aastal õpinguidCambridge'isKing's College'is. Seal omandas ta 1934. aastal esmaklassiliste tulemustega bakalaureusekraadi matemaatikas. Väitekirja eest ("On the Gaussian Error Function"[32]), milles ta tõestastsentraalse piirteoreemi, võeti ta 1935. aastal King's College'i liikmeks. Turing oli siis kõigest 22-aastane.[33] Turingi liikmeks võtmist ei seganud ka tõsiasi, et ta osutas ise oma väitekirja eessõnas, et talle oli jäänud märkamataJarl Waldemar Lindebergi tõestus sama teoreemi kohta 1922. aastast.[34]
1928. aastal juhtis saksa matemaatikDavid Hilbert tähelepanuotsustusprobleemile (Entscheidungsproblem). 1936. aastal avaldatud monumentaalses töös "On Computable Numbers, with an Application to theEntscheidungsproblem"[35] formuleeris Turing ümberKurt Gödeli 1931. aastal saadud tulemused tõestamise ja arvutamise piiride kohta ning asendas Gödeliaritmeetikapõhise formaliseeritud keele formaalsete ja lihtsate hüpoteetiliste seadmetega, mis said hiljem tuntuksTuringi masinatena. Ta tõestas, et sellised masinad suudavad teostada iga mõeldava matemaatilise arvutuse juhul, kui see esitatakse algoritmina. Järgmisena tõestas ta, etEntscheidungsproblem jääb lahendita, näidates kõigepealt, et Turingi masinatel onpeatumisprobleem lahendamatu: algoritmiliselt ei ole võimalik otsustada, kas konkreetne Turingi masin üldse kunagi seisma jääb.
Turingi tõestus avaldati natuke aega pärastAlonzo Churchi analoogset tõestustlambda-arvutuse abil, kuid Turing ei olnud oma tööd kirjutades Churchi tööga kursis.[36] Turingi lähenemine oli oluliselt mõistetavam ja intuitiivsem. See oli ka uuenduslik, sest selles võeti kasutusele "universaalse masina" mõiste (tänapäeval tuntud kuiuniversaalne Turingi masin). Idee seisnes selles, et selline masin võib täita ükskõik millise teise masina ülesandeid ehk on tõestatult võimeline arvutama kõike, mis on üldse arvutatav. Turing kirjutab oma mälestustes[viide?], et ta oli pettunud selle, 1936. aastal ilmunud töö vastuvõtus. Nimelt oli ta seal lisaks muule kasutusele võtnud ka määratavate numbrite (definable numbers) mõiste, kuid sellele reageeris ainult kaks inimest:Heinrich Scholz jaRichard Bevan Braithwaite.
1936. aasta septembrist kuni 1938. aasta juulini õppis Turing suurema osa ajast teadusinstituudis Institute for Advanced StudysNew Jersey osariigisPrincetonis Alonzo Churchi käe all. Lisaks matemaatikale õppis ta kakrüptoloogiat ning ehitas kolm astet neljaastmelisest elektromehaanilisestbinaararvudekorrutist.[37] 1938. aasta juunis sai taPrincetoni Ülikoolist doktorikraadi oma väitekirja "Systems of Logic Based on Ordinals" eest.[38] Selles töös tutvustas tajärgarvude loogika (ordinal logic) kontseptsiooni ja võttis kasutusele suhtelise arvutamise (relative computing) mõiste, milles Turingi masinat täiendati niinimetatud "oraaklitega", mis võimaldasid uurida probleeme, mida Turingi masin ise lahendada ei suutnud.
Cambridge'i naasnud, kuulas taLudwig Wittgensteini loenguid matemaatika alustest.[39] Neil tekkisid tulised vaidlused ja erimeelsused, kuna Turing kaitsesformalismi ja Wittengstein väitis, et matemaatika ei avasta ühtegi absoluutset tõde, vaid leiutab neid.[40] Samal ajal asus Turing poole kohaga tööleBriti valitsuse kodeerimis- ja šifreerimiskeskusse (Government Code and Cypher School, lühendatult GC&CS).[41]
Alates 1938. aasta septembrist töötas Turing osaajagaBriti valitsuse kodeerimis- ja šifreerimiskeskuses, mis oli Briti dešifreerimisasutus. Koos kogenud dešifreerijaDilly Knoxiga keskendutiEnigma krüptoanalüüsile.[43] 1939. aasta juulisVarssavis toimunud kohtumisel andsidPoola Šifribüroo esindajad brittidele ja prantslastele edasi neile teadaoleva infoEnigma rootorite juhtmestiku ja dešifreerimismeetodi kohta. Varsti pärast seda asusid Turing ja Knox välja töötama töökindlamat meetodit Enigma sõnumite dešifreerimiseks.[44] Poolakate meetod tugines ebakindlale inditseerimisprotseduurile, mida sakslased tõenäoliselt muuta võisid ja 1940. aasta mais ka muutsid. Turing kasutas üldisemat, spikripõhist dešifreerimist (crib-based decryption), mille tarbeks koostas ta esialgse funktsionaalse kirjeldusebombe 'i jaoks.
4. septembril 1939, päev pärast seda, kui Suurbritannia oli Saksamaale sõja kuulutanud, kandis Turing endast ette Bletchley Parkis, oma sõjaaegsel ametikohal.[45] Kirjeldusbombe 'i kohta oli esimene viiest suurest krüptoanalüütilisest saavutusest, millega Turing sõja ajal hakkama sai. Teised neli olid Saksa mereväe inditseerimisprotseduuri deduktsioon,bombe 'ide töö tõhustamine statistiliste meetodite abil (niinimetatudBanburismus),Lorenz SZ 40/42 rataste ülekandeseadistuste äraarvamise protseduuri väljatöötamine ja sõja lõpu poole kaasaskantava turvalise kõne skrambleri (koodnimega Delilah) loomineHanslope Parkis.
Turingil oli Bletchley Parkis ekstsentriku maine. Kolleegid tundsid teda hüüdnime Proff järgi ja tema uurimus Enigma kohta (Treatise on Enigma) oli tuntud kui "Profi raamat" ("The Prof's Book").[46] Ronald Lewini sõnul olevat Turingiga koos töötanud krüptoanalüütikJack Good kirjeldanud Turingit järgmisel moel:
„
Iga aasta esimesel juuninädalal tabas teda kohutavheinapalavik ja jalgrattaga tööle sõites kandis taõietolmu vältimiseks sõjaväegaasimaski. Tema jalgrattal oli üks viga: kett jooksis kindla intervalli tagant maha. Selle asemel, et lasta ratas ära parandada, luges ta, mitu korda pedaalid ringi käisid, ja peatus õigel ajal, et ketti käsitsi kohendada. Veel ühe veidrusena pani ta oma tassi ketiga radiaatori toru külge, et seda ära ei varastataks.
Bletchleys töötades jooksis Turing, kes oli andekaspikamaajooksja, mõnikord tähtsatele koosolekutele 64km (40 miili) kaugusele Londonisse[48] ja seda veel maailmatasemel ajaga. Tema isiklik rekordmaratonijooksus (2:46.03) oli ainult 11 minutit aeglasem kui1948. aasta suveolümpiamängude võitjal.[49]
1945. aastal nimetati Turing sõjaaegsete teenete eest välisministeeriumisBriti impeeriumi ordu ohvitseriks, kuid tema tegelik töö jäi aastateks saladuseks.[50]
Mõne nädala jooksul pärast Bletchley Parki jõudmist[45] oli Turing koostanud kirjelduse elektromehaanilise masina kohta, mis suutis Enigma koode dešifreerida efektiivsemalt kui Poolabomba kryptologiczna. Uue seadme nimi tuletati poola seadme nimest. Väikeste lisadega, mida soovitas matemaatikGordon Welchman, saibombe 'ist üks peamisi automaatseid tööriistu, millega Enigma koode murti. Jack Good arvas:
„
Turingi kõige olulisem panus oliminu arvatesbombe 'i krüptoanalüütiline masin. Põhimõtteliselt seisnes tema idee ühe loogikateoreemi kasutamises, mis treenimata kõrvale tundub üsna absurdne; nimelt et vastuolust saab kõike järeldada.
Bombe otsis võimalikke õigeid Enigma kombinatsioone sõnumite dešifreerimiseks (rootorite järjekord ja asend, kommutatsioonipaneeli seadistus). Selleks kasutati spikrit (crib): krüpteerimata teksti fragmenti, mis võis sõnumis tõenäoliselt sisalduda.Bombe proovis kõiki võimalikke kombinatsioone (mida oli 1019, allveelaevade nelja rootoriga versiooni puhul 1022)[52] ja teostas spikrit aluseks võttes elektriliselt rea loogilisi deduktsioone. Kui tekkis vastuolu, kombinatsioon välistati. Kuna enamiku kombinatsioonide puhul tekkis vastuolu, jäid lõpuks järele vaid mõned variandid, mida uuriti lähemalt.[53] Esimenebombe rakendati tööle 18. märtsil 1940 ning sõja lõpus oli neid juba üle kahesaja.[54]
Turing otsustas ette võtta ülimalt keerulise probleemiSaksa mereväe Enigma näol, "sest sellega ei tegelenud mitte keegi ja nõnda oli see probleem vaid minu päralt".[56] Turing lahendas põhiosa mereväe Enigma indikaatorite süsteemist, mis oli keerulisem kui teiste Saksa väeliikide Enigmadel, 1939. aasta detsembris.[56][57] Samal ööl mõtles ta välja järjendstatistika meetodi mereväe Enigma lahtimurdmiseks, mis sai nimeksBanburismus.Abraham Wald nimetas seda tehnikat hiljemjärjendanalüüsiks. Turing ise ütles: "Ma ei olnud kindel, et see praktikas töötab, tegelikult polnud ma päris kindel enne, kui see mõned päevad töötanud oli."[56] Ta leiutas mõõtühikuban tõesuse mõõtmiseks.Banburismus suutis teatud Enigma rootorite järjestused välistada ja lühendas sellega aega, mis kulus kombinatsioonide läbiproovimiseksbombe 'iga.
Aastal 1941 tegi Turing abieluettepaneku kaastöötajaleMaja 8-s, matemaatik Joan Clarke'ile, kuid kihlus kestis lühikest aega. Turing tunnistas kihlatule, et onhomoseksuaalne, kuid väidetavalt viimast see avaldus eriti ei häirinud. Turing otsustas, et ei saa abielluda ja katkestas kihluse.[58]
Turing läks 1942. aasta novembrisAmeerika Ühendriikidesse[59], kus ta töötas koosAmeerika mereväe krüptoanalüütikutega mereväe Enigma kallal jabombe 'i ülesseadmise juuresWashingtonis. Lisaks aitas taBell Labsis turvalise kõne seadet välja töötada.[60] Ta naasis Bletchley Parki 1943. aasta märtsis. Tema äraolekul oli Maja 8 juhiks saanudHugh Alexander, kes oli olnud tegelik juht juba mõnda aega, sest Turingile pakkus igapäevaasjade korraldamine vähe huvi. Turingist sai Bletchley Parkis krüptoanalüüsi konsultant.
„
Kaheldamatult oli Maja 8 edu aluseks Turingi töö. Algusaegadel oli ta ainus krüptograaf, kes pidas probleemi [Enigmat] piisavalt tähtsaks, et sellega tegeleda. Vähe sellest, et ta koostas põhiosa Maja olulisematest teoreetilistest töödest, ta jagab Welchmani jaKeeniga kabombe 'i leiutamise au. Absoluutselt asendamatuid inimesi justkui poleks olemas, kuid kui keegi oli Maja 8 jaoks asendamatu, siis oli seda just Turing. Pioneeride töö kipub alati unustusehõlma vajuma, kui töö rutiinseks ja seetõttu justkui lihtsaks muutub. Paljud meist Maja 8-s tundsid, et ülejäänud maailm ei mõistnud kunagi Turingi panuse tegelikku väärtust.
Turing töötas 1942. aasta juulis väljaTuringery tehnika (mida naljatledes nimetati turingismuseks)[62]Lorenzi šifrite vastu, mida kasutasid uued Saksa Geheimschreiberi masinad. See oli rootoritega šifreerimisseadmegateletaip, mille kohta Bletchley Parkis kasutati koodnime Tunny. Turingery oli meetod Tunny rootori rataste asendi väljauurimiseks.[63] Turing tutvustas Tunny kallal töötanute meeskondaTommy Flowersile, kes ehitasMax Newmani juhtimiselColossuse arvuti. Colossus oli esimene programmeeritav digitaalne arvuti, mis vahetas välja varasema lihtsama seadme (Heath Robinson). Selle suurem kiirus lubas efektiivselt rakendada statistilisi dešifreerimistehnikaid.[64] On ekslikult väidetud, et Turing oli Colossuse loomisel üks võtmeisikuid. Turingery ja Banburismus kindlasti aitasid Lorenzi masina krüptoanalüüsi juures,[65] kuid Turing ei olnud Colossuse loomisega otseselt seotud.[66]
Pärast Ameerikas Bell Labsis töötamist[67] hakkas Turingit huvitama telefonikõnede elektrooniline šifreerimine ning sõja lõpu poole asus ta tööle Salateenistuse raadioluureosakonda (Secret Service's Radio Security Service)Hanslope Parkis. Seal süvendas ta insener Donald Bayley kaasabil oma teadmisielektroonikast. Koos konstrueerisid nad kaasaskantava turvalise kõne seadme koodnimega Delilah.[68] See oli mõeldud erinevate rakenduste jaoks, kuid seda ei saanud kasutada koos kaugsideraadiotega. Et Delilah valmis üsna sõja lõpuosas, ei jõutud seda praktiliselt kasutusele võtta. Turing demonstreeris seadet ametiisikutele, šifreerides ja dešifreerides sellega üheChurchilli kõne, kuid Delilah't ei võetud kasutusele.[69] Turing oli Bell Labsi konsultant kaSIGSALY loomise juures. See oli turvalise kõne seade, mida kasutati sõja lõpuaastatel.[70]
Aastatel 1945–1947 elas Turing Londoni eeslinnasRichmondis[71] ja töötas Briti riiklikus füüsikalaboris (National Physical Laboratory, lühendatult NPL)ACE (Automatic Computing Engine, automaatne arvutusmasin) loomise kallal. Ta esitas 19. veebruaril 1946 teadustöö, mis sisaldas esimest detailset kavanditsalvestatud programmiga arvuti jaoks.[72]Von Neumanni mittetäielik "First Draft of a Report on the EDVAC" oli ilmunud veidi varem, kuid oli oluliselt vähem detailne ja NPL-i matemaatikaosakonna superintendandiJohn R. Womersley sõnade kohaselt "sisaldas ideid, mis kuulusid dr Turingile".[73] ACE oli paljulubav projekt, kuid saladuseloor, mis kattis sõjaaegset tööd Bletchley Parkis, põhjustas viivitusi ning Turing kaotas usu projekti. Ta võttis akadeemilise puhkuse ja naasis 1947. aasta lõpus Cambridge'i. Tema eemaloleku ajal ehitati valmisPilot ACE (lihtsustatud versioon ACE-st) ja selle esimene programm käivitati 10. mail 1950. Kuigi Turingi ACE-d ei ehitatud kunagi valmis, võlgnevad paljud maailma arvutid, näiteks AmeerikaBendix G-15, sellele palju.
Saksa arvutipioneeriHeinz Billingu mälestuste kohaselt toimus 1947. aastalGöttingenis kohtumine, omamoodi kollokvium, kus osalesid John R. Womersley, Turing, Arthur Porter ja mõned saksa teadlased, naguKonrad Zuze.[74] Sellel kohtumisel tekkinud ideede vahetusest sai alguse arvutite uurimine Göttingenis. Alan Turingi osalemine sellel kohtumisel ei ole siiski päris kindel.[75]
1948. aastal sai temastManchesteri Ülikooli matemaatikateaduskonna lektor ja aastal 1949. sealse arvutilabori asedirektor. Ta töötas ühe varaseima salvestatava programmiga arvutiManchester Mark 1 tarkvara kallal ja tegeles ka üldisemate probleemidega. 1950. aastal ilmunud töös "Computing Machinery and Intelligence" tõstatas Turingtehisintellekti küsimuse ja sõnastas katse, mis hiljem on saanud tuntuksTuringi testina. Katse mõte on anda hinnang tehisintellekti tasemele. Idee seisnes selles, et arvutit saab tõeliselt intelligentseks lugeda siis, kui inimvaatleja ei saa vestluse järgi aru, kas ta suhtleb inimese või masinaga.[76] Selles töös pakkus Turing, et täiskasvanu mõistuse simuleerimise asemel võiks simuleerida lihtsamat lapse mõistust ja seda siis õpetada. Internetis on levinud Turingi katsele vastupidine katse, niinimetatudCAPTCHA test, mille eesmärk on aru saada, kas kasutaja on inimene.
Aastal 1948, töötades koos oma endise juhendatavaDavid Gawen Champernowne'iga, hakkas ta kirjutamamalemänguprogrammi arvutile, mida polnud veel olemaski. Aastal 1952 seda programmi ka katsetati, kuid kuna selle jaoks piisavalt võimsat arvutit ei olnud, siis simuleeris Turing ise arvutit. Iga käigu jaoks kulus tal pool tundi ja mängu käik salvestati.[77] Programm kaotas Turingi kolleegileAlick Glenniele, kuid olevat väidetavalt võitnud Champernowne'i abikaasat.
Turingi välja pakutud Turingi test oli oluline ja talle omaselt provokatiivne panus tehisintellektiga seotud probleemide uurimisse, mis on tähtis ka tänapäeval.[78]
1948. aastal leiutas ta uue, tänini kasutusel oleva meetodi maatriksvõrrandite lahendamiseks.[79] Ta valiti 1951. aastal küllaltki noores easKuningliku Seltsi liikmeks.[80]
Turing töötas alates 1952. aastast kuni surmani 1954. aastalmatemaatilise bioloogia, täpsemaltmorfogeneesi kallal. Ta avaldas 1952. aastal sel teemal artikli "The Chemical Basis of Morphogenesis", esitades oma hüpoteesi mustrite moodustumisest.[81] Enim huvitasid tedaFibonacci lehemustrid ehkFibonacci arvude esinemine taimede struktuuris. Ta kasutas valemeid (reaction–diffusion equations), mis on keskse tähtsusega mustrite moodustumise uurimisel. Tema hilisemad tööd jäid kuni 1992. aastani avaldamata, aga avaldati siis koguteoses "Collected Works of A. M. Turing". Tema panust sellel alal loetakse teedrajavaks.[82]
Anthony Cave Browni raamatus ""C": The Secret Life of Sir Stewart Menzies, Spymaster to Winston Churchill" on kirjutatud:
„
Menzies teadis, et Turing oli aktiivne ja agressiivne homoseksuaal; see oli selgunud üsna pea pärast tema Bletchley Parki tööleasumist. Kuid kuna ta ei häirinud oma kolleege ja oli võimalik, et ta oli ainus mees Menziesi teenistuses, keda sai nimetada asendamatuks, jätkati tema teenete kasutamist ... 1944. aasta alguses tekkis kahtlus, et Turing oli mees, kes lähedal asuva tööstuslinna Lutoni avalikus raamatukogus koolipoisse ahistas. Kuigi mingeid süüdistusi ei järgnenud, otsustati, et korra ja distsipliini tagamise huvides tuleb ta eemaldada, kuid mitte enne, kui tema töö saab tehtud.
Turing kohtus 1952. aasta jaanuaris Manchesteris kino ees Arnold Murrayga. Pärast ühist lõunasööki kutsus Turing Murray nädalavahetuseks enda juurde ja kuigi Murray võttis kutse vastu, ei ilmunud ta välja. Nad kohtusid uuesti Manchesteris järgmisel esmaspäeval ja Murray nõustus Turingit koju saatma. Mõni nädal hiljem külastas Murray uuesti Turingi maja ja jäi nähtavasti ka ööseks.[84]
Kui Murray aitas kaasosalistel Turingi majja sisse murda, teatas viimane sellest politseile. Uurimise käigus tunnistas Turing seksuaalsuhteid Murrayga. Sellel ajal oli homoseksuaalsus Ühendkuningriigis illegaalne[85] ja mõlemat süüdistati õigusakti "Criminal Law Amendment Act 1885" paragrahvi 11 alusel jämedas ebasündsuses.[86]
Pärast süüdimõistmist kaotas Turing oma turvapääsmed ning tal ei lastud jätkata tööd krüptograafiakonsultandinaValitsusside Peakorteris (Government Communications Headquarters, lühendinaGCHQ). Samal ajal valitses ärevusspioonide ja homoseksuaalsuse ärakasutamise osas Nõukogude agentide poolt.[87] Seda enam, et hiljuti oliCambridge'i viisiku kaks liiget,Guy Burgess jaDonald Maclean jäänud vahele kuiKGBtopeltagendid. Turingit ei süüdistatud kunagispionaažis, kuid tal keelati rääkida oma sõjaaegsest tööst Bletchley Parkis.[88]
Turingi koristaja leidis tema surnukeha 8. juunil 1954, kuid ta oli surnud päev varem.Lahkamine tuvastas, et surma põhjustastsüaniidimürgitus. Kui surnukeha leiti, lebas tema voodi kõrval pooleldi söödud õun. Proove küll ei võetud,[89] kuid mürgitatud õuna söömist on peetud kõige tõenäolisemaks mürgi manustamise viisiks. Surma põhjuste selgitamiseks algatatud uurimise tulemusel leiti, et Turing oli sooritanudenesetapu, ja ta tuhastati 12. juunil Wokingi krematooriumis.[90] Turingi ema väitis järjekindlalt, et tema poja surm oli õnnetus, mille põhjustas Turingi lohakus labori kemikaalide hoiustamisel. BiograafAndrew Hodges on välja pakkunud oletuse, et Turing lavastas oma surma asjaolud tahtlikult nii ebaselgeks, et jätta oma emale võimalus enesetappu mitte uskuda.[91] David Leavitt on arvanud, et Turing lavastas stseeni 1937. aasta filmist "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", mis oli Turingi lemmikmuinasjutt. Ta viitas asjaolule, et Turing nautis eriti stseeni, kus kuri nõid kastab õuna mürgi sisse.[92]
John Graham-Cumming algatas 2009. aasta augustis petitsiooni, mis kutsus Briti valitsust Alan Turingilt postuumselt vabandust paluma homoseksuaalsuse eest karistamise pärast.[94][95] Petitsioonile saadi tuhandeid allkirju.[96] PeaministerGordon Brown tunnustas petitsiooni ja esitas 10. septembril 2009 vabanduse, kus kirjeldas Turingi kohtlemist "kohutavana":[97]
„
Tuhanded inimesed on koondunud, et nõuda tunnustust Alan Turingile ja tema kohutava kohtlemise tunnistamist. Kuigi Turingit koheldi vastavalt tollastele seadustele ja me ei saa aega tagasi keerata, oli temaga tehtu täiesti ebaõiglane. Mul on hea meel, et mul on võimalus öelda, kui kahju mul ja meil kõigil on temaga juhtunu pärast .. Niisiis, Briti valitsuse ja kõigi nende nimel, kes elavad vabana tänu Alani tööle, on mul au öelda: meil on kahju, sa väärisid palju paremat.
William Jones lõi 2011. aasta detsembris e-petitsiooni,[99] mis nõudis Briti valitsuselt Turingi karistuse tühistamist:[100]
„
Me palume Tema Majesteedi Valitsusel tühistada Alan Turingi karistus "jämeda ebasündsuse" eest. Ta mõisteti 1952. aastal süüdi "jämedas ebasündsuses" teise mehega ja sunniti läbi tegema nn "organo-teraapiat" ehk keemilist kastratsiooni. Kaks aastat hiljem, kõigest 41-aastaselt, tappis ta end tsüaniidiga. Alan Turingi tõukas kohutavasse meeleheitesse ja surma rahvas, kelle päästmiseks ta nii palju ära tegi. See jääb Suurbritannia valitsuse ja ajaloo häbiplekiks. Amnestia võib seda kahju mõnevõrra parandada. See võib olla vabanduseks paljudele homoseksuaalsetele meestele, kes ei ole nii tuntud kui Alan Turing, kuid keda karistati samade seaduste alusel.
Petitsioonile kirjutas alla üle 21 000 inimese, kuidlord MacNally ülemkojast lükkas selle tagasi:
„
Postuumset amnestiat ei saa Alan Turingi puhul sobivaks lugeda, kuna Turing mõisteti reeglite kohaselt süüdi teo eest, mis tol ajal oli kriminaalkuritegu. Talle oli teada, et tema tegu on seaduste vastane ja et tema üle mõistetakse kohut. On traagiline, et Alan Turing mõisteti süüd viisil, mis nüüd tundub julm ja absurdne – eriti veel arvestades tema suurt panust sõja võitmisesse. Sellegipoolest nõudis tollane seadus karistamist ja on pikaajaline poliitika, et selliseid otsuseid aktsepteeritakse ning selle asemel, et muuta ajaloolist konteksti ja püüda parandada asju, mida ei saa parandada, tuleb tagada, et sellised ajad enam ei korduks.
Tähtaja lõpuks 23. novembril 2012 oli petitsioonile allkirja andnud 37 400 inimest.[99] Juhul, kui allkirju oleks kogunenud vähemalt 100 000, võinuks Alan Turingi küsimuse tõstatada parlamendi alamkojas.[100]
Kuninglik Selts avaldas varsti pärast Turingi surma (ajal, kui tema sõjaaegsed tööd olid veel salastatud) tema biograafia:
„
Kolm enne sõda ilmunud märkimisväärset tööd kolmel väga erineval matemaatilisel teemal annavad aimu saavutustest, mis oleks võinud tulla, kui ta oleks kriitilisel hetkel asunud mõne suure probleemi kallale. Töö eest välisministeeriumis nimetati taBriti impeeriumi ordu ohvitseriks (enesOfficer of the Most Excellent Order of the British Empire (OBE))
Alates 1966. aastast onArvutustehnika Assotsiatsioon (Association for Computing Machinery, lühendatult ACM) välja andnudTuringi auhinda, mida antakse isikliku panuse eest arvutitehnika arengusse. Seda peetakse arvutimaailma suurimaks auhinnaks ja võrdväärseksNobeli auhinnaga.[103]
Turingi biograaf Andrew Hodges avas Turingi 86. sünniaastapäeval 23. juunil 1998 tema sünnikohas ja lapsepõlvekodus ametliku sinise märgi.[104][105] Turingi 50. surma-aastapäeva mälestuseks avati 7. juunil 2004 mälestustahvel tema kunagises kodus Hollymeade'is Wilmslow's Cheshire'is.[106]
Ajakiri Time valis Turingi100 kõige tähtsama 20. sajandi inimese hulka tema panuse eest arvutite arengusse. Ajakiri märkis: "On fakt, et igaüks, kes toksib klaviatuuri ja avab tabelarvutus- või tekstitöötlusprogrammi, töötab Turingi masina kehastusega."[30] BBC üleriigiline küsitlus paigutas Turingi100 suurima briti hulka.[107] The Princeton Alumni Weekly koostas 2008. aastal nimekirja kõige mõjukamatest Princetoni Ülikooli vilistlastest läbi ajaloo ja Alan Turing platseerus Ameerika presidendiJames Madisoni järel teisele kohale.[108]
Saint Vincent ja Grenadiinid andis 13. märtsil 2000 välja margiseeria, millega tähistati 20. sajandi suurimaid saavutusi. Ühel neist, pealkirjaga "1937: Alan Turingi digitaalsete arvutite teooria", on äratuntav Alan Turingi portree, taustaks nullid ja ühed.[109]
Surrey Ülikoolis avati Turingi 50. surma-aastapäeva puhul 28. oktoobril 2004 pronksist skulptuur, mille autor onJohn W. Mills ja mis kujutab Alan Turingit, raamatud kaenlas, läbi ülikoolilinnaku minemas.[110] Bletchley Parkis avati 19. juunil 2007 tema elusuuruses kuju. See on valmistatud Walesi kildast ja kaalub 1,5 tonni. Kuju autor on Stephen Kettle, kes valmistas selle ameerika miljardäriSidney Franki tellimusel.[55]
Bostoni Pride nimetas Turingi 2006. aastal aupeamarssaliks (Honorary Grand Marshal).[111]
Turing oli üks neljast matemaatikust, keda käsitleti 2008. aasta BBC dokumentaalfilmis "Ohtlikud teadmised" ("Dangerous Knowledge").[112]
Apple'i arvutite logo peetakse tihti ekslikult austusavalduseks Alan Turingile ja õunast võetud ampsu viiteks tema enesetapu meetodile.[113] Nii logo autor[114] kui ka Apple on sellist seost eitanud.[115]
Turingi Teise maailmasõja aegsed tööd pandi 2011. aastal oksjonile. Kartuses, et dokumendid ostab mõni erakollektsionäär väljastpoolt Suurbritanniat, korraldas National Heritage Memorial Fund korjanduse. Dokumentide oksjon kestis 11 tundi ja fondil õnnestus need ära osta. Dokumendid asuvad nüüd Bletchley Parkis.[116]
Manchesteris, kus Turing elu lõpu poole töötas, on teda mitmel moel meeles peetud. 1994. aastal nimetati osa maanteest A6010 (Manchesteri linna keskmine ringtee) "Alan Turingi teeks" (enes Alan Turing Way). Osa teest kulgebCity of Manchester Stadiumi juurest, kus jalgpalliklubiManchester City FC oma mänge peab. Ühte selle tee silda laiendati ja see kannab nüüd Alan Turingi silla nime (Alan Turing Bridge).Alan Turingi mälestusmärk avati Manchesteris tema sünniaastapäeval 23. juunil 2001. See asub Sackville'i pargis, Manchesteri Ülikooli Whitworthi tänava hoone ja Canal Streeti geipiirkonna vahel. Monument kujutab arvutiteaduse isa pingil istumas.[117]
Briti Loogika Kolleegium (British Logic Colloquium), Londoni Matemaatikaühing (The London Mathematical Society) ja Briti Matemaatika Ajaloo Ühing (British Society for the History of Mathematics) korraldasid Alan Turingi elu ja saavutuste tähistamise 5. juunil 2004.[118]
2012. aasta kuulutati Alan Turingi aastaks ja selle raames toimus üle maailma paljude ülikoolide juures üritusi tema elutöö tunnustamiseks.[124]Turingi sajanda sünniaastapäeva tähistamist koordineeris Turingi sajanda sünniaastapäeva komitee (Turing Centenary Advisory Committee, lühidalt TCAC), kes organiseerisAlan Turingi aastat, terve aasta kestnud ülemaailmset ürituste sarja, millega avaldati austust Turingi elutööle ja saavutustele. Komisjon koosnes laiast inimeste ringist Manchesteri Ülikoolist, Cambridge'i Ülikoolist ja Bletchley Parkist. Komisjoni juhtisS. Barry Cooper, Alan Turingi vennapoeg Sir John Dermot Turing oli komisjoni aupresident.[125]
Üritusi korraldati kogu maailma riikides: Ameerika Ühendriikides,Brasiilias,Hiinas,Tšehhis,Filipiinidel,Uus-Meremaal,Iisraelis,Hispaanias,Šveitsis,Norras,Itaalias,Portugalis, Saksamaal jaEestis. Kaks põhiüritust olid juunis toimunud kolmepäevane konverents Suurbritannias Manchesteri Ülikoolis, kus keskenduti Turingi saavutustele matemaatikas ja dešifreerimises, ning Turingi sajanda sünniaastapäeva konverents Cambridge'is, mida organiseerisid Cambridge'i King's College ja Association Computability in Europe (CiE).[126] Eestis tähistati Turingi juubelit 13. juunilTartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis toimunud seminariga.[127]
Royal Mail (Kuninglik Post) andis sarja "Tähelepanuväärsed britid" ("Britons of Distinction") raames 23. veebruaril 2012 välja Alan Turingi teemalise margi.[128]
Julian Wagstaffi ooperit "Turingi test" ("The Turing Test") etendati Edinburghi lavadel 2007. aastal ja oktoobris käidi sellega Ühendkuningriigis turneel, millega tähistati Turingi 100. sünniaastapäeva.[129] Ooperi tegevus toimub lähitulevikus ja räägib andekast doktorandist Stephaniest, kes on kistud kahe teadlase vahelisse rivaalitsemisse. Kumbki üritab ehitada maailma esimest tõeliselt intelligentset arvutit.[130]
12G. James Jones (11.12.2001)."Alan Turing – Towards a Digital Mind: Part 1".www.systemtoolbox.com (inglise). Early Signs of a Remarkable Mind.Originaali arhiivikoopia seisuga 3.08.2007. Vaadatud 19.03.2012; 01.02.2018: link on katki.{{netiviide}}:kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud= (juhend)
↑John Aldrich (detsember 2009)."England and Probability in the Inter-War Years"(PDF).Electronic Journ@l for History of Probability and Statistics Vol 5 nr 2 (inglise). Turing’s dissertation, lk 7–11. Vaadatud 19.03.2012.
↑"Turing Day @ İstanbul Bilgi University" (inglise). İstanbul Bilgi University. 17. mai 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.09.2013. Vaadatud 20.05.2012.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
Beavers, Anthony (2013).Alan Turing: Mathematical Mechanist. In Cooper, S. Barry; van Leeuwen, Jan.Alan Turing: His Work and Impact. Waltham: Elsevier. lk 481–485.ISBN 978-0-12-386980-7.
Copeland, Jack B. (2004).Colossus: Its Origins and Originators. IEEE Annals of the History of Computing 26 (4): 38–45. doi:10.1109/MAHC.2004.26.
Copeland, Jack B. (ed.) (2004).The Essential Turing. Oxford: Oxford University Press.ISBN 0-19-825079-7.
Gannon, Paul (2007) [2006],Colossus: Bletchley Park's Greatest Secret, London: Atlantic Books, ISBN 078 1 84354 331 2
Leavitt, David (2007).The man who knew too much: Alan Turing and the invention of the computer. Phoenix.ISBN 978-0-7538-2200-5.
Lewin, Ronald (1978).Ultra Goes to War: The Secret Story. Classic Military History (Classic Penguin ed.). London, England: Hutchinson & Co (published 2001).ISBN 978-1-56649-231-7.
Oakley, Brian (ed.) (2006),The Bletchley Park War Diaries: July 1939 — August 1945 (2.6 ed.), Wynne Press.
Rojas, RaúlThe First Computers: History and Architectures MIT Press, 2002ISBN 978-0262681377
Sipser, Michael (2006).Introduction to the Theory of Computation. PWS Publishing.ISBN 0-534-95097-3.
Charles Petzold,Annotated Turing: A Guided Tour Through Alan Turing's Historic Paper on Computability and the Turing Machine, John Wiley & Sons Ltd 2008,ISBN 9780470229057
