See artikkel räägib kutsungist Ameerika Ühendriikide presidenti transportivale lennukile; asepresidenti transportiva lennuki kutsungi kohta vaata lehekülgeAir Force Two.
Tavaliselt kasutatakse seda kutsungit presidendi kahe peamise transpordilennuki puhul. Neid lennukeid kasutatakse vaheldumisi, millest üks on alati varuks ja stardivalmis.1990. aastate algusest on kasutusel lennukidBoeing VC-25.2020. aastate lõpuks peaksBoeingul valmima selleks funktsiooniks uus lennukimudel.[1]
Lennukite kodubaasiks on Andrews'i õhuväebaas Marylandi osariigis, mis asub Valgest majast 20 kilomeetrit kagus.[viide?]
Prioriteetset kutsungit kasutatakse siiski mistahes õhujõudude lennuki tähistamiseks, millel reisib ametis olev president. Saatjaskonnale lisaks võivad kaasa lennata valitud ajakirjanikud. Lennukit, mille pardal viibib mõni presidendi pereliige, näiteks abikaasa, aga mitte tema ise, saadab kutsungAir Force One Foxtrot.
Kui president reisib tsiviillennuki pardal, kasutatakse kutsungitExecutive One.[2] Ainsat korda on seda teinudRichard Nixon 26. detsembril 1973, kui ta naftakriisi ajal lendas United Airlinesi lennuga 55 (McDonnell Douglas DC-10) Washington-Dullesi lennujaamast Los Angelesse.[3]
President ja asepresident ei tohi lennata koos samas lennukis, et vältida terrorirünnakuid. Kui president ja asepresident reisivad samasse sihtkoha, kasutavad nad eraldi lennukeid ning asepresident lendab sel juhulAir Force Two pardal.[4]
.jpg)
