Ahvilised ehkhaploriinsed primaadid (Haplorrhini) onesikloomalistealamselts. Nad eristuvad teisest alamseltsist,poolahvilistest lühikese ja tömbi koonu poolest, millel puudubrinaarium (niiske paljas "koeranina")[1].
Vanemas kirjanduses mõeldi ahviliste all alamseltsiAnthropoidea. Sellega võrreldes on ahviliste hulka lisandunudkandlased.
Ladinakeelne (kreekapärane) nimetusHaplorrhini tähendab 'lihtninalised'.
Nimetus "ahvilised" on pärit A. Miljutini raamatust "Maailma imetajate mitmekesisus"[2].
Ahvilisi eristataksepoolahvilistestnina ehituse järgi. Ahvilistel puudub üks poolahviliste (ja enamiku teisteimetajate) põhilisi tunnuseid, karvutuninapeegel (rinaarium)sõõrmete ümber.
Ahvilistel on kadunud võimeC-vitamiini sünteesida, mis kõigil poolahvilistel on alles.
Erinevalt poolahvilistest on ahvilistelinnaaja asemel individuaalne ovulatsioonitsükkel.
Nagu kõigil esikloomalistel, on ka ahvilistesilmakoobas täies ulatuses luuliselt piiritletud. Erinevalt poolahvilistest on aga nende silmakoopapõhi luuplaadiga kaetud.[3]
Ahviliste mass varieerub 80 grammi ja 275 kilogrammi vahel, tüvepikkus ulatub 8,5 sentimeetrist 1,2 meetrini. Väikseimad ahvilised onkandlased, suurimadgorillad.
Kandlased toituvad eelkõige putukatest.Haardahvid,möiraahvid,gelaada,koolobuslased jagorillad on valdavalt lehetoidulised. Ülejäänud ahvilised on sega- ja vilitoidulised.
Jättes väljainimese, elutsevad ahvilised troopilises ja lähistroopilises Aafrikas, Aasias ja Ameerikas.Madagaskaril peale inimeste ahvilisi ei leidu, seal elavad ainultpoolahvilised.
- ↑Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 116
- ↑Andrei Miljutin. Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn : Varrak, 2015. Lk 101
- ↑Rose, K. D. (2006).The Beginning of the Age of Mammals. Johns Hopkins University Press. Lk 166–167.
