Aheldustasakaalutus (ingllinkage disequilibrium, lühendLD) on arvsuurusgeneetikas, mis näitab erinevatelookustealleelide omavahelist mittejuhuslikku seost.[1][2] Aheldustasakaalutus tugineb erinevatealleelisagedustekovariatsioonile, kuid vastupidi terminile ei pruugi see kovariatsioon tingimata tuleneda kahe lookusegeneetilisest aheldusest.
Aheldustasakaalutus on oluline mõõdikpopulatsioonigeneetikas,inimgeneetikas jaevolutsioonilises bioloogias. Sellega saab hinnata populatsiooni ajalugu ja evolutsiooni. Selle formuleerisid 1960. aastalRichard Lewontin jaKen-Ichi Kojima.[3]
Aheldustasakaalutusel on mitu definitsiooni. Kõik definitsioonid on aga ühel või teisel moel seotud suurusegaD, mis on kahe alleeli esinemissagedusekovariatsioon.[2]
Olgu meil kaks bialleelset lookust. Ühes lookuses on võimalikud alleelidA jaa ning teises lookuses on võimalikud alleelidB jab. AlleelidA jaB esinevad populatsioonis vastavate sagedustegaja. Kuihaplotüüp (alleelide kogum) koosneb alleelidestA jaB, st meil onAB haplotüüp, siis selle haplotüübi sagedus on. Sel juhul, kus:
Kui, siis lookused on aheldustasakaalus ehk lookustele ei mõju mingitevolutsioonilist survet (näitekslooduslik valik). Kui või, siis lookused on aheldustasakaalutuses.
KunaD sõltub alleelisagedustest, siis erinevate lookustepaaride aheldustasakaalutuse võrdlemine ei ole võrdeline. Et erinevate lookustepaaride aheldustasakaalutust võrrelda, jagatakseD läbi selle maksimaalse võimaliku väärtusega. Seeläbi saadakseD normaliseeritud kuju,.
Kõige levinum kuju aheldustasakaalutuse väljendamiseks on, mis defineeritakse järgnevalt:[2]
.
See on sarnane normaliseeritud kujule, sest isegi madalate alleelisageduste korral võib sellegipoolest võrduda ühega.