Ago Reio (8. september1895Karula vald,Võrumaa –29. juuni1971Buenos Aires,Argentina) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja sporditegelane.[1]
Ta lõpetas 1915Riia Vaimuliku Seminari, õppis 1923–1932 (lõpetas)Tartu Ülikooliõigusteaduskonnas. Ta oliKorporatsioon Sakala liige.
OsalesEsimeses maailmasõjas jaVabadussõjas.
19287. Jalaväerügemendi 2. pataljoni ülem, 1930–1934Kaitseliidu Lääne maleva pealik[2], 1934Viru-Järva sõjaväeringkonna 1. jaoskonna ülem, 1937–1939Sõjaministeeriumi juriskonsuldi kolonelErnst Leithammeli abi, 1939jalaväeinspektori käsundusohvitser.
1934–1940 oli taEesti Laskurliidu peasekretär.[1] 1937. ja 1939. aasta maailmameistrivõistlustel oli tasõjapüssimeeskonna juht.[1]
Teise maailmasõja ajal,Saksa okupatsiooni ajal oli ta alates 3. septembrist 1941Harjumaa Omakaitse (ajutine) staabiülema I abi. 1941–1942 oli taEesti Omavalitsuse SisedirektooriumiPolitsei ja Omakaitse ValitsuseTallinna–Harju jaEesti Politseivalitsuse 1943–1944Viru–Järva prefekt.
1944 põgenes taRootsi, sealt läks ta 1949Argentinasse.
| Eelnev ' | KaitseliiduLääne maleva pealik 1930–1934 | Järgnev ' |