Aeronautika (aero + kreeka keelesnautikē) on lennunduse haru, mis käsitleb õhust kergemaidlennuvahendeid, näiteksõhupalle,aerostaate jastratostaate (stratosfäärlennuks kohandatud õhupall).[1]
Üheks esimesekslennunduse arendajaks loetakseLeonardo da Vincit, kes16. sajandi alguses pühendus linnuvaatlusele, mille pealt ta õppis lendamise tehnikaid. Vaatluste käigus tegi ta märkmeid lendamise kohta ja pani aluseaerodünaamikale. Ta disainis ka mitu lennumasinat, kuid ükski neist õhku ei tõusnud.[2]
Kuumaõhupall
Esimesed lennud toimusid 18. sajandilPrantsusmaal, kus vennadJoseph ja Stephen Montgolfier leiutasidkuumaõhupalli. Nende esimeseksmehitamata lennuks loodud kuumaõhupall oli tehtud paberist ning see saadeti avalikkuse ees õhku 5. juunil1783. See tõusis 305 meetri kõrgusele ning lend kestis kokku kümme minutit. Seejärel ehitasid vennad uue õhupalli veekindlast linasest kangast, mis saadeti õhku 19. septembril 1783 Versailles'st ning mille pardale pandi kukk, lammas ja part. Lend kestis kokku kaheksa minutit. Kaks kuud hiljem, 21. novembril sooritati esimene mehitatud lend Montgolfier’de ehitatud õhupalligaPariisis.[3]
Dirižaabel
Õhulaev
Kuumaõhupalliga tehti küll esimesed lennud, kuid nende navigeerimine osutus raskeks, kuna lennusuund sõltus tuulesuunast. Sellele probleemile leidis lahenduseHenri Giffard, kes1852. aastal ehitas valmis täismõõtmetesõhulaeva, millele ta kinnitas väikeseaurumootori ningpropelleri, mille abil sai lennata aeglaselt vastutuult. Suurema innovatsiooni tegiAlberto Santos-Dumont, kes kinnitas õhulaevalesisepõlemismootori, millega ta sooritas esimese lennu1898. aastal Pariisis.[4]
Lõpliku arenduse õhulaeva ehituses tegi krahvFerdinand von Zeppelin, kes disainis esimese jäiga keregadirižaabli, mis sooritas esmalennu 2. juulil1900. Järgmised 17 eluaastat pühendas Zeppelin just õhusõidukite ehitamisele.1910. aastaks valmis tal esimene kommertslendudeks mõeldud õhulaev. Zeppelin suri1917. aastal ja selleks ajaks oli ta loonud terve laevastiku. Tema leiutisi kasutati kaesimeses maailmasõjas pommitamises, kuid suure kere ja aeglase kiiruse tõttu ei osutunud need kasulikuks ja olid vastasele kergesti tabatavad sihtmärgid.[5]
Tänapäev
Lennukite ja teisteõhust raskemate õhusõidukite tulekuga hakkasid kuumaõhupallide ja õhulaevade kasutamine järjest vähenema, kuna need on suuremad ning aeglasemad võrreldes teiste õhusõidukitega. Tänapäeval kasutatakse neid rohkem hobi korras ning lõbulendudeks, samas ka teaduslikel eesmärkidel. Viimane suur saavutus aeronautikas leidis aset 14. oktoobril2012, kui austria langevarjurFelix Baumgartner tõusis heeliumiga täidetud õhupalli abil spetsiaalselt ehitatud kapslis 38 969,4 meetri kõrgusele ning sooritas sealtlangevarjuhüppe, purustades sellega mitumaailmarekordit, sealhulgas õhupalli abil saavutatud kõrguse rekordi.[6][7]
↑T. Paet, T. Rehemaa, K. Kuusik, A. Mund, K. Kolk, and Ü. Viks, Eds., “Võõrsõnade leksikon.” Valgus, 2012. Accessed: Mar. 20, 2022. [Online]. Available: https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=aeronautika&F=M&C06=en
↑A. Randle, “History of Flight: Breakthroughs, Disasters and More,”History, Mar. 2022, [Online]. Available: https://www.history.com/news/history-flight-aviation-timeline
↑E. C. Vivian,A history of aeronautics. BoD–Books on Demand, 2018.
↑M. Bellis, “History of Airships and Balloons,”ThoughtCo, Nov. 2019, Accessed: Mar. 23, 2022. [Online]. Available: https://www.thoughtco.com/history-of-airships-and-balloons-1991241
↑M. Bellis, “Ferdinand von Zeppelin,”ThoughtCo, Feb. 20, 2019. Accessed: Mar. 24, 2022. [Online]. Available: https://www.thoughtco.com/ferdinand-von-zeppelin-1992701
↑“Hot-air ballooning.” https://www.britannica.com/technology/balloon (accessed Mar. 24, 2022).
↑“Red Bull Stratos,”redbull. https://www.redbull.com/nz-en/projects/red-bull-stratos/achievements (accessed Mar. 24, 2022).
