See artikkelvajabtoimetamist.(Jaanuar 2024) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkelootabkeeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ado Grenzstein (pseudonüümA. Piirikivi;5. veebruar1849Kõksi küla,Tarvastu kihelkond,Viljandimaa,Liivimaa kubermang –20. aprill1916Menton, Lõuna-Prantsusmaa) olieesti ajakirjanik ja pedagoog, maalikunstnikTõnis Grenzsteini vend.

Grenzstein õppis aastatel1871–1874Cimze seminaris ja oli seejärel aastatel1874–1876Audrusköster jaAudrukihelkonnakooliõpetaja. Aastal1876 kutsuti taTartuHollmanni seminari õpetajaks. Aastatel1878–1880 täiendas Grenzstein endViini pedagoogiumis.

1881. aastal asutas Ado Grenzstein ajaleheOlevik, mis oli pärastCarl Robert Jakobsoni surma mõnda aega tähtsaimeestiajaleht. Grenzstein asus1901. aastal elama välismaale, algulDresdenisse, hiljemPariisi.

Grenzsteini osa üle eesti kultuuriloos on vaieldud.Friedebert Tuglas andis Grenzsteinile ühekülgse negativistlikkusse kalduva hinnangu. Esialgsete hinnangute järgi loobus Grenzstein1888 rahvuslikust suunast ja hakkas õigustamavenestamist^[viide?]. Ta jõudis isegi selleni, et kahtles, kas eesti rahvuse kadumine oleks mingi kaotus inimkonnale^[1]. Tema vaateid on iseloomustatud "rahvuslikunihilismina"^[2]. Väidetavalt sai GrenzsteinistPrantsusmaal veendunudantisemiit, kelle meelestEesti esijuut olevatJaan Tõnisson.^[3] Hiljem on Ado Grenzsteinist enne sõda ja Nõukogude okupatsiooni ajal loodud negatiivne pilt vaidlustatud. "Värskemad käsitlused on osutanud Ado Grenzsteini väärika tagasituleku võimalusele, kuna on mõistetud, et ka eestlaste religioossuseni ulatuv rahvuslus, mida Grenzstein kritiseeris, väärib (enese)kriitikat."^[4] Tema rolli ajaloos on 1986. aastast peale (Mart Laar,Jaan Undusk jt) osavõtul ümber hinnatud.^[5]

Samuti mõtles Grenzstein välja ja võttis kasutusele eestikeelseidmaletermineid: "male", "lipp", "kuningas" jne.

Ado Grenzstein avaldas 1886. aastal "Oleviku" tasuta eralisana esimese eestikeelse taevakaardi (Taeva-Kaart). Taevakaardis avaldatud 55tähtkuju on peamiselt Grenzsteini enda nimetatud ja astronoomias üldtuntud tähtkujudest osaliselt ümber grupeeritud eesti pseudomütoloogia alusel.

• Vanker (Suur Vanker)
  • Vankriais
  • Härg jaHunt
  • Lõhnasjaak
• Rootsi hobune (Väikese VankriKochab)
• Põhjanael (Väikese Vankri α)
• Pisuhänd (Lohe)
• Rõugutaja (Karjane)
• Jõulutäht (VeomeheKapella)
• Soome sild (Perseus)
• Look (Kassiopeia)
• Endel (Kefeus)
• Murueide tütred (Andromeeda)
  • Murueit (AndromeedaAlpheratz)
• Laulik (Pegasuse α)
• Vanemuine (Lüüra)
• Juta (Luik)
• Põhjakotkas (KotkaAltair)
• Oda (Kotka η)
• Loojarist (Delfii)
• Hiiglane (Herkules)
• Ilmarine (Maokandja)
• Kääpa jõgi (Madu)
• Kuhja lava (Põhjakroon)
• Mana (Jäär)
• Peigmees (Sõnn)
  • Sõel (Plejaadid)
  • Näkineid (Sõnni η)
  • Peigmees (SõnniAldebaran)
  • Pulmalaud (Hüaadid)
  • Mõrsja (Sõnni λ)
• Kalev (Kaksikud)
  • Alev (Kastor)
  • Kalev (Polluks)
  • Sulev (Kaksikute γ)
  • Kalevi neitsid (Kaksikute δ, ε, ζ, η, υ, ι, χ ja λ)
• Kalevi iste (Vähk)
• Kungla kuningas (Lõvi)
• Linda (Neitsi)
• Hiiglase tütar (Kaalud)
• Salme (Skorpion)
• Tähtipoeg (Ambur)
• Vete-ema (Kaljukits)
• Tuule-ema (Veevalaja)
• Kalevi vagu (Kalad)
• Vaenuköis (Vaal)
• Emajõgi (Eriidanus)
• Kõu (OrioniBetelgeuse)
• Äike (OrioniBellatrix)
• Kalevi mõõk (Orioni vöö)
• Pikker (OrioniRiigel)
• Reha (Orioni mõõk)
• Uku (Väike Peni)
• Taara (Suur Peni)
• Lennuk (Argo Laev; endine, pole Eestis nähtav)
• Võhand (Hüdra)
• Sõnatark (Karikas)
• Valgelind (Kaaren)
• Linda kudrused (Hobu)
• Hõbevalge (Lõunakala; pole Eestis nähtav)
• Kõu-tütar (Jänes)
• Iruämm (Tuvi; pole Eestis nähtav)
• Kalevi säng (Ükssarvik)
• Juta juuksed (Berenike Juuksed)
• Aleksander II süda (JahipenideCor Caroli)
• Juta linik (Kilp)
• Ellerheinad (Väike Lõvi)
• Kullerkupud (Suure Vankri υ, ι, χ ja φ)
• Maasikad (Suure Vankri ο, ρ, δ ja τ)
• Mets (Karjase υ, ι ja χ)
• Ahti (PerseuseAlgol)
• Sõstrasilmad (Veomees)
• Taara tammik (Suure Peni δ, ε, η, ο, σ, τ ja ω)

"Ma arvasin, et sakslastest ainult venelaste abil jagu saame, ja lootsin, et pärast seda venelastest nende rumaluse tõttu isegi jagu saame." (Friedebert Tuglas, Ado Grenzsteini lahkumine, lk 159.)

• 1877 – "Esimesed luuletused" (luulekogu)
• 1877–1880 – "Saksa keele õpetaja" I–III (õpik)
• 1878 – "Kooli Laulmise raamat"
• 1879 – "Koolmeistri käsiraamat"
• 1883 – esimene eestikeelnemaleõpik
• 1884 – Eesti sõnaraamat (sisaldab 1600 uut javõõrsõna)
• 1887–1888 – "Eesti Lugemise-raamat" I–II
• 1888 – "Laulud ja salmid" (luulekogu)
• 1891 – "Elumaja ehe". Tartu.
• 1894 – "Eesti küsimus"
• 1897 – "Linna puud ja puiestikud". Jurjev.
• 1899 – "Kauni keele kaitsemiseks"
• 1899 – "Mõttesalmid" (luulekogu)
• 1899 – "Herrenkirche oder Volkskirche" (Härraskirik võirahvakirik)
• 1912 – "Juudi küsimus"
• Artikleid kasvatuse kohta ilmus ka Olevikus.
• 1898 rajati arhiiv "A. Grenzsteini kirjakogu". Sellest on säilinud 18 köidet ja see asubEesti Kirjandusmuuseumis.
• 2012 "Eesti haridus" (artiklite valimik). Koostaja ja eessõna lk 9–27:Simo Runnel. SariEesti mõttelugu, nr 106,Ilmamaa,Tartu, 544 lk;ISBN 9789985774380;teose tutvustus kirjastuse kodulehel: sisukord, eessõna ja nimeloend, PDF-failina

Vajab täiendamist

• Aleksander Kruusberg,Aadu Grenzstein,Eesti Kirjandus1916, nr. 11, lk. 386–397 ja nr. 12, lk. 409–439
• Aleksander Kruusberg,A. Grenzsteini müüdavus, Eesti Kirjandus,1921, nr. 3, lk. 82–93; nr. 4, lk. 116–122; nr. 5, lk. 141–153; nr. 6, lk. 171–179
• Aadu Grenzsteini võitlusJaan Tõnissoniga (koostanudAleksander Kruusberg),Tartu,Odamees 1921
• Friedebert Tuglas,Ado Grenzsteini lahkumine, Tartu1926
• Eesti kirjanduse ajalugu, II köide,Eesti Raamat,Tallinn1966, lk. 374–375 (Endel Nirk) ja 554–558 (Rudolf Põldmäe)
• Mart Laar,A. Grenzsteini Kirjakogust,Keel ja Kirjandus1984, nr. 6, lk. 359–363
• Mart Laar,Tuglas, ajalugu ja "Ado Grenzsteini lahkumine",Looming,1986, nr. 12
• Jaan Undusk,"Esimene Eesti juudiõgija". Ado Grenzsteini endatapp antisemitismis,Vikerkaar, 1991, nr. 2-3
• Jaanus Arukaevu,Ado Grenzsteini tagasitulek: Essee,Akadeemia,1997, nr. 12
• Uus katse hinnata Ado Grenzsteini rolli Eesti ajaloos (ülevaade seminarist, kus osalesidKrista Aru,Jaanus Arukaevu,Ea Jansen,Toomas Karjahärm jaJaan Undusk) –Tuna1999, nr. 2, lk. 111–125
• "Jüri Tilk Ado Grenzteinist." – Artiklis:Anu Pallas.Isamaaline tundmus. Eesti ja Soome kirjamees Jüri Tilk ehk Yrjö Virula. – Keel ja Kirjandus, 2010, nr 3, lk 194–210

Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste:Ado Grenzstein

• Ado Grenzstein Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• BiograafiaESBL-is

• Eesti ajakirjanikud
• Eesti kirjanikud
• Eesti pedagoogid
• Eesti kirjastajad
• Eesti maletajad
• Eesti kasvatusteadlased
• Eesti karskustegelased
• Õpetatud Eesti Seltsi liikmed
• Cimze seminari vilistlased
• Sündinud 1849
• Surnud 1916

• CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata
• Toimetamist ootavad (jaanuar 2024)
• Toimetamist ootavad
• Keeletoimetamist ootavad
• Viideteta väidetega artiklid
• ISBN-võlulingiga leheküljed