Venemaa hakkas suurendama19. sajandil oma mõju Taga-Kaukaasias, alustades 1817. aastalKaukaasia sõda. Kuni 1864. aastani kestnud sõja tagajärjel oli osa adõgeedest sunnitud kolimaOsmanite riigi aladele. Osa elanikest asusid ümberKubani jõe vasakkalda tasandikele.
27. juulil 1922. aastal moodustati Tšerkessi (Adõgee) autonoomse oblast Kubano-Tšernomorskaja oblastisVenemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariigi koosseisus. Seejärel nimetati ringi Adõgee (Tšerkessi) autonoomseks oblastiks. 1928. aastal nimetati Adõgee autonoomseks oblastiks. See kuulus eri aegadel Põhja-Kaukaasia krai, Asovi-Tšernomorski krai ja Krasnodari krai koosseisu. 1936. aastal liideti autonoomse oblastigaMaikopi linn, mis sai keskuseks.
1960. aastate lõpus alustati Krasnodari veehoidla ehitusega, mis täideti veega 1975. aastaks.[1] Veehoidla alla jäi osa Adõgee territooriumist, põhjustades kahju majandusele (vee alla jäid põllumajandusmaad, metsad, asulad), kultuurile (vee all pühapaigad, kultuse kohad) ja ökoloogiale.[2]
5. oktoobril 1990 muutsid kohalikud rahvasaadikud oblasti nime Adõgee Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks, aga sel polnud juriidilist jõudu.NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsusega viidi Adõgee välja Krasnodari krai koosseisust.
3. juulil 1991 moodustati ametlikult riigivõimude otsusega Adõgee Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Adõgee Vabariigi nimi võeti kasutusele 23. märtsil 1992. aastal vabariigi Ülemnõukogu otsusega.[3]
