Ladina sõnaatrium tuleneb võib-olla sõnastater 'suitsust mustunud'. Seos võib seisneda selles, et selles ruumis oli algselt ka lahtine kolle, mille suits väljus katuseava kaudu.
Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avastkatuses.
Ehitusviisi puhul, midaVitruvius nimetas "atrium tuscanicum" (etruski aatrium), kandsid katust kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. Sellest moodustus ülespoole osaliselt avatud siseruum, mille katust kandsidsambad või kapiilarid.
Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakseatrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium).
Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakseatrium corinthicum (Korintose aatrium).
Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud, ilmacompluvium'ita aatriume, mida nimetatiatrium testudinatum.
Katuse kuju järgi oli aatriumi tüüp enamastiatrium impluviatum. Sellise aatriumi katus oli sissepoole kaldu. Nelinurkse katuseava (compluvium) all paiknes samuti nelinurkne bassein (impluvium), kuhu koguti vihmavett. Sealt suunati vesitsisterni.
Juhul kui aatriumi vihmavett ei kogutud, võis katus olla ka väljapoole kaldu. Sellist aatriumi nimetatakseatrium displuviatum.