See artikkel räägib maailmajaost; mandri kohta vaata artiklitAafrika manner, kus on ka suurem osa Aafrika looduse kirjeldusest; Rooma provintsi kohta vaata artiklitAafrika (Rooma provints)
Aafrika loodusgeograafiline kaartAafrika maailmajaguÜks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville)
NimeAfrica kasutas esimest korda senaator ja väejuhtScipio Africanus. Arvatakse, et see tulebafride hõimu nimest või foiniikia sõnastafar ('tolm') või vanakreeka sõnastaphrikē ('mittekülm') või ladina sõnastaprica ('päikeseline') või ladina sõnastAfer ('puunlane').[viide?]
Aafrika keskmine kõrgus on ligikaudu 600 m üle merepinna. See on samas suurusjärgus Põhja- ja Lõuna-Ameerika keskmise kõrgusega, kuid märksa väiksem Aasia keskmisest kõrgusest (950 m). Aafrika pinnamoe eripärasid on, et üpris väike osa mandrist on kas väga kõrgel (üle 3000 m) või väga madalal (alla 180 m) merepinnast.
Kui tõmmata mõtteline joonSudaani linnaPort Sudani jaAngola linnaLobito vahele, siis sellest joonest lõunas ja idas paiknevat ala võiks nimetada Kõrg-Aafrikaks ning põhja ja läände jäävat ala Madal-Aafrikaks. Kõrg-Aafrikas asub valdav enamik Aafrika kõrgemaid tippe. ÜksnesKameruni mägi mandri lääneosas jaAtlase mäed mandri loodeosas jäävad Kõrg-Aafrikast väljapoole ehk Madal-Aafrikasse, kus on ülekaalus tasandikud.
Ida- ja Lõuna-Aafrikas paiknevate kiltmaade keskmine kõrgus on 1000 m merepinnast. Mõni üksik koht on seal madalamal kui 600 m merepinnast. Suurimad pinnavormid onEtioopia mägismaa,Ida-Aafrika riftivöönd,Ida-Aafrika kiltmaa ning Suur astang mandri lõunaosas.
Etioopia mägismaad kutsutakse ka Aafrika Katuseks, sest väike osa sellest jääb madalamale kui 1500 m. Mägismaa kõrgeim tipp on Ras Dashen (4550 m), mitu tippu ulatub vähemasti 4000 m kõrgusele merepinnast. Mägismaad poolitab Ida-Aafrika riftivööndi Etioopia osa, mis on umbes 80 km lai. Riftioru mõlemal serval on suured katkendlikudnormaalmurrangud, millest tingitudastangud eraldavad orgu ümbritsevaist platoodest.
Etioopia mägismaast lõunasse jääb Ida-Aafrika kiltmaa, mis hõlmab mandri keskosa idapoolsemad aladUgandas,Keenias jaTansaanias. Suurem osa kiltmaast jääb 1000 ja 1500 m vahemikku merepinnast. Kiltmaa jaguneb omakorda mitmeks põhja-lõunasuunaliseks vööndiks, mis koosnevad mäestikest, platoodest jariftiorgudest. Kiltmaa iseärasusi on kaks riftiorgude haru (Läänerift ehk Albertini rift ja Idarift ehk Gregory rift), mis ühinevad lõunasuunas liikudes. Riftiorgude madalamais osades on suured järved. Kiltmaa idaosas asub Aafrika kõrgeim tippKilimanjaro (5895 m).
Lõuna-Aafrika kõrgtasandike ning Atlandi ja India ookeani rannikutasandike vahel onSuur astang, mis koosneb järskudest nõlvadest. Suure astangu kõrgema u 1100 km pikkuse idaosa moodustavadDraakonimäed, mille kõrgeim tipp onThabana Ntlenyana (3482 m).Limpopos,Mpumalangas jaLesothos paiknevad Draakonimäed koosnevad erosioonile vastupidavaist kivimeist ning on seetõttu sakilisema ilmega.KwaZulu-Natalis paiknev mäestiku osa koosneb pehmemaist kivimeist, mistõttu on sealsed mäed siledamad ja ümarama ilmega.
Suure astangu ningLõuna-Aafrika lõuna ja edelaranniku vahele jäävad Kapi mäed (Cape Fold Mountains), mis koosnevad mitmest paralleelsest pikast mäeahelikust, mida eraldavad enamasti sama pikad orud. Mäeahelikud ei ole üle 10 km laiad, orud on keskeltläbi 15–30 km laiad (suurim laius on umbes 50 km). Kapi mägede kõrgeim tipp Seweweekspoortpiek (2325 m) asub Swartberge mäeahelikus.
Peaaegu kolmandiku mandrist võtab enda allaSahara kõrb, mis ulatub põhjas Atlase mäestiku ja Vahemereni ning läänes Vaikse ookeani ja idas Punase mereni. Vastupidi levinud arvamusele hõlmavad suurema osa Saharast tasased kivikõrbed ehkhammaadad. Liivakõrbed ehkergid hõlmavad väikse osa Saharast. Valdava osa Saharast moodustavad tasandikud, kuid esineb ka nõgusid ja mägismaid.
Sahara peamised mägismaad on Aïr,Ahaggar, Tibest,Adrar des Ifoghas, Itbay. Neist kõrgeima Tibesti mägismaa keskmine kõrgus on 2000 m, umbes 60% mägismaast on kõrgemal kui 1500 m. Tibesti mägismaa ja ühtlasi Sahara kõrgeim tipp onEmi Koussi (3415 m). Ahaggari mägismaa keskmine kõrgus on üle 900 m ning kõrgeim tipp 2918m.
Sahara kõrbest lõunas paiknebSahel, mis on üleminekuvöönd kuiva kõrbe ja niiskema savanni vahel. Sahel on tasase pinnamoega, suurem osa jääb 200 m ja 400 m vahele merepinnast. Esineb ka mäestikke ja platoosid. Saheli idaosas on Marrah mäed, seal on ka Sudaani kõrgeimad tipud.
2005. aastal oli Aafrikas elanikke üle 900 miljoni[viide?], mis on 14% maailma rahvaarvust. 2006. aasta keskel oli elanike 924 miljonit ning2018. aastal umbes 1281 miljonit inimest.
On tõenäone, et suuresündimuse tõttu suureneb tulevail kümnendeil Aafrika rahvastiku osakaal maailma rahvastikus.[viide?]
Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus on mõnekümnest mitme miljoni inimeseni. Mõnel rahval on riikluse traditsioon vana, paljude jaoks on riigi idee alles uus.[viide?]
Varem nimetati Aafrika enamikku etnilisi rühmihõimudeks ehk suguharudeks.[viide?]
Eri rahvaste traditsioonid, elutingimused, kultuur ja ühiskonnakorraldus on väga erinevad.
Põhja-Aafrikas on valdavad7. sajandil sisserännanudaraablased. Ida-Aafrikas on tähelepandav ka Aasia päritoluga rahvastiku osatähtsus. Erisugune on Madagaskari rahvastik, mis koosneb Indoneesiast ja Aafrika mandrilt pärit isikute järeltulijaist, ningLõuna-Aafrika Vabariik, kus märkimisväärne osa rahvastikust on Euroopa päritolu.[viide?]
Paljud Aafrika rahvad on kolonisaatorite tõmmatud kunstlike poliitiliste piiridega jagatud mitme riigi vahel.
Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800–2000. Keelte täpne arv pole selge, sestkeeli ja murdeid on raske eristada. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud.[viide?]
Aafrikas kõneldavad keeled jagunevad nelja kategooriasse: Euroopa keeled, Euroopa keelte variandid, India keeled ja kitsamas mõttes Aafrika keeled (mõnikord jäetakse viimaste hulgast välja kamalagassi keel).[viide?]
_-_Geographicus_-_Africa2-boulton-1794.jpg)
