Rembrandti maal, millel on kujutatudingli sekkumistIisaki ohverdamisesse Aabrahami poolt
Aabraham (heebrea keeles "paljude rahvaste isa") (heebrea keeles אַבְרָהָם ;araabia keeles ابراهيم ; algne nimiAabram, hbr. keeles "ülev isa") oli esimene ja tähtsaimPiiblipatriarh. Ta oliTerahi poeg.
Nimi "Aabram" (Abram) onheebreakeelne sõnamäng sõnastIbrim 'heebrealased' ning see kõlab nagu "Ülistatud Isa".
Mõned uurijad on järeldanud, et Aabraham pidi elama millalgi2. aastatuhandel eKr. Esimese Moosese raamatu järgi oli Aabraham päritUri piirkonnast Lõuna-Mesopotaamiast. Tõenäoliselt oli ta suure poolnomaadlikusugukonna pea. Millegipärast liikus sugukond põhja poole ning asus elamaHaarani lähedale. Haaranis tuli AabrahamileJumala kutse jätta kodumaa ning minna uude kohta, mida Jumal pidi talle näitama.
Jumal tõotas Aabrahamile:Ma teen sinust suure rahva. See oli Jumalaleping Aabrahamiga, et tõotus läheb täide, kui Aabraham kuuletub Jumalale ja asub uude kohta. See oli esimene leping, mille Jumal Iisraeli rahvaga tegi. Sellest lepingust sai Iisraeli rahvas alguse.
Aabraham pidas oma lepingutingimusest kinni. Tema ja tema sugukond lahkus Haaranist ning rändas läbiSüüriaKaananimaale ehk piirkonda, mida praegu kutsutakseIisraeliks. Sellest sai Iisraelitõotatud maa kõikideks tulevasteks aegadeks.
Kui Aabraham ja tema sugukond olid Kaananisse elama asunud, uuendas Jumal oma lepingut ning tõotas, et annab Aabrahamile järglasi. Et Aabraham ja tema õde ja naine Saara, kes oli lastetu, olid juba üsna vanad, kahtlesid nad, kas nad kunagi lapse saavad. Aabraham nimetas oma pärijaksElieseriDamaskusest. Seejärel võttis Saara talle ümmardaja Haagari, kes sünnitasIsmaeli. Kuid Saara nõudel ajas Aabraham nii Haagari kui Ismaeli minema. Kui Ismael oli sündinud, sai Saara, kellel oli juba lakanud olemast see, mis naistele muidu on omane, käima peale, ja sünnitasIisaki. See poeg pidi Esimese Moosese raamatu järgi olema pärija, kelle läbi leping jätkub.
Pärast Saara surma abiellus AabrahamKetuuraga, kellel sündis veel palju lapsi. Need teised lapsed said oma pärandiosa, kui nad suureks kasvasid, ja nad saadeti Kaananimaalt ära, et nad elaksid mujal. Ainult Iisak päris tõotatud maa. Pärast Iisaki surma läks maa tema pojale Jaakobile, kelle nime Jumal muutis Iisraeliks. Aabraham suri 175-aastaselt. Ta maeti Saara kõrvale.
Jumala lepingut Aabrahamiga taaskinnitati Iisaki ja Jaakobiga. Sellepärast pidas Iisraeli rahvas end Jumalaga erilises vahekorras olevaks: iisraellased olid Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumala rahvas.
KaUues Testamendis austatakse Aabrahami väga, kuid tema tähtsust nähakse teisiti. Teda peetakse kõikide Jumalasse uskujate isaks, kuuluvad nad siis Iisraeli või mitte. Aabrahamile antud tõotused on kristlaste meelest täidetudJeesuses Kristuses ning Jeesuse järgijaid hüütakse uueks Iisraeliks.
Aabrahami ja Haagari poega Ismeli peetakse araablaste esiisaks. Koraani järgi taastas islam Aabrahamis ainujumalausu, mis oli vahepeal ununenud.[1]
Islami pärimuse järgi aitas Aabraham oma pojal Ismaelil ehitadaKaabat, pühamutMeka Suure mošee keskmes. Islami järgijatele on Kaaba pühim paik maa peal.
