ATI Technologies, Inc. oli ettevõte, mis tegeles põhiliseltgraafikaprotsessorite, emaplaatidekiibistike jaTV-kaartide arendamisega. ATI asutati1985. aastal nimega Array Technologies IncorporateKanadas. ATI ja tema pearivaalNvidia domineerisid graafikaprotsessorite turul, surudes konkurendid pildilt välja.
2006. aastal omandasAMD 5,4 miljardi dollari eest ATI.[1] Alates 2010. aastast ei kasuta AMD enda toodete juures ATI kaubamärki.[2]
ATI asutasid 1985. aastal Lee Ka Lau, Benny Lay ja Kwok Yuen Ho plaaniga pakkuda suurematele riistvaraettevõtetele tooteid. Algusaastatel müüdi integreeritud graafikakaarte ettevõtetele naguCommodore jaIBM. 1987. aastaks oli ATI kasvanud eraldiseisvaks graafikakaartide jaemüüjaks. 1990. aastate alguses tutvustas ATI uut Mach-seeriat. Esimene sellest seeriast – Mach8 – oli võimeline graafikat töötlema keskprotsessorita. Mach-tüüpi kaarte tehti ajavahemikus 1991–1994 kokku kaheksa.
Viimane Mach-seeria kaart oli Mach64 GT, mis on tuntud ka kui 3D Rage. Erinevus varasematest graafikakaartidest on see, et Rage'il oli 3D-kiirendi. Rage-seeria kaarte tehti 2004. aastani.
1997. aastal omandas ATI ettevõtte Tseng Labs varad, millega saadi juurde 39–42 uut inseneri. 2000. aastal tutvustatiRadeoni seeriat, millel oli videokiirendi, 2D-kiirendi jaDirectX 7.0 tugi. 2000. aasta teises pooles osteti ka ettevõte ArtX, mis tootis Flipper graafikaprotsessoreid,Nintendo GameCube'i jaoks.
2005. aastal tootis ATI graafikariistvara koodnimegaXenosMicrosofti mängukonsoolileXbox 360. 24. juulil 2006 ühines ATI AMD-ga, hinnanguliselt oli tehing väärt 5,4 miljardit dollarit.[3][4]
Ettevõte tootis põhiliselt tippgraafikaprotsessoreid (GPU, esialgselt kutsus ATI neid VPU-ks) lauaarvutitele, integreeritud graafikakaarte sülearvutitele (nime all Mobility Radeon), mobiiltelefonidele (nime all Imageon). Samuti toodeti kiibistikke emaplaatidele (Radeon IGP), TV-kaarte ja vähesel määral muid tehnoloogilisi tooteid. ATI lipulaevaks on Radeon seeria videokaardid, mida toodeti alates aastast 2000.
Ruby on ATI loodud väljamõeldud tegelane, keda kasutati mitmete toodete reklaamimiseks.
Graphics Solution/"Small Wonder" – 8-bitise ISA siiniga kaartide seeria, millel oli MDA, Herculese, CGA ja Plantronics Color+ ühilduvus. Hilisemad versioonid lisasidEGA ühilduvuse.
EGA/VGA Wonder – IBM-i tarbeks toodetud videoväljundid.
IGP 3x0 ja Mobility Radeon 7000 IGP – ATI esimesed kiibistikud.
9100 IGP – teise põlvkonna kiibistik. Esimene ATI täielik emaplaadi kiibistik.
Xpress 200/200P –PCI Expressi põhised Athlon-64 ja Pentium 4 kiibistik. ToetasSATAt ja DirectX 9.0.
Xpress 3200 – Xpress 200 sarnane, kuid disainitud ATI Crossfire'i jaoks.
Lisaks mainitud kiibistikele, tegi 2005. aastal ATI lepinguAsuse jaInteliga, mille alusel toodab ATI neile graafilisi 3D lahendusi Inteli uue põlvkonna emaplaatide tarbeks, mis kasutavad Intel Core ja Core 2 protsessoreid. Leping lõppes 2006. aastal, kui AMD ostis ATI.
All-In-Wonderi seeria – kombinatsioon graafikakaardist ja TV-kaardist. ATI oli ka enne arendanud tooteid nimega Wonder (EGA Wonder, VGA Wonder jne), kuid need polnud täielikud graafikakaardi ja TV-kaardi kombinatsioonid.
TV-kaardid
TV-Wonder ja HDTV Wonder
Theater
Remote Wonder
Mängukonsoolide tarbeks toodetud graafilised lahendused
Imageon – Integreeritud 2D ja 3D graafikasüsteemikiip mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele, mis lasti välja 2002. aastal. Imageoni seeria müüdi 2009. aastal ettevõttele Qualcomm.
Imageon TV – 2006. aastal väljalastud kiibistik, mis võimaldab väikestel kaasaskantavatel seadmetel vastu võtta ja esitada digitaalset TV pilti.