| AKM | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | ründevintpüss |
| Päritoluriik |  Nõukogude Liit |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1959–... |
| Kasutajad | vaata loendit |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | Mihhail Kalašnikov |
| Konstrueeritud | 1950. aastad |
| Tootja | Kalašnikovi kontsern, Tuula relvatehas |
| Tootmises | 1959–1978 (Nõukogude Liidus) |
| Variandid | AKMS, AKMSU |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal |
|
| Pikkus | 880 mm |
| Padrun | 7,62×39mm |
| Kaliiber | 7,62mm |
| Tööpõhimõte | gaasikolb, pöördlukk |
| Tõhus laskeulatus | 400 m |
 | See artikkel räägib tulirelvast; teiste tähenduste kohta vaataAKM (täpsustus). |
AKM (vene keelesавтомат Калашникова модернизированный, avtomat Kalašnikova modernizirovannõi - moderniseeritud Kalašnikovi automaat) onNõukogude Liidus konstrueeritud7,62 mmautomaattulirelv, täiustatud varasemastMihhail Kalašnikovi automaadistAK. AKM oli tootmises aastatel1959 kuni1977.
1959. aastal moderniseeritiAK-d põhjalikult, pärast seda sairelv tähistuseAKM. Peamiseks muudatuseks oli ühest metalltoorikust väljafreesitud lukukoja asendamine tehnoloogilisema, kvaliteetsestlehtmetalliststantsitudlukukojaga, mis muutis relva valmistamise palju lihtsamaks. AKM sai eelkäijast AK-st 1,6 kg kergem ja töökindlam. AKM-ivintraua suudmesse oli kinnitatud suudmekompensaator, mis aitas vintrauast väljuvate püssirohugaaside paremale üles suunamisega leevendada kuulide hajumist valangutega tulistamisel.
AKM täiustused:Püssirohu põlemisgaaside avad viidi gaasitorult üle gaasikambrile; lukukoda on valmistatudstantsitud detailides, kasutades lisakskeevitust janeetimist, mis ei vähendanud ainult relvamassi, vaid võimaldas valmistamiseks kokku hoida varasemaga võrreldes 80% vajaminevatmetalli; lukukoja õhukese stantsitud kaanejäikus tagati stantsitud piki- ja põikiribasüvenditega.
AKM-i tootmissevõtmisega kaasnes võrreldes varasemaga,tehnoloogiliste protsesside täiustamine ja tootmiskulude vähenemine, paranes relva valmistamisekvaliteet ja selle detailide vastupidavus. Kui varem valmistati AKpuidust detailid kasepuutoorikutest, siis nüüd valmistati AKM kaba vineerpaneel-toorikust. Gaasitoru kate tehti vineerspoonist, relva püstol-käepide valmistatiplastmassist.
Lisaks täiustati AKM-i päästik-löökmehhanismi, mis sai ankru tüüpi viiviti. Lukuraami löök viidi paremalt poolelt üle vasemale, mis suurendas horisontaaltasapinnalist püsivust tulistamisel. Luku pööreldes pärast päästmist, lööb kukk kaks korda viiviti õlgadele, pöörlemise aeg suureneb sedavõrd, et lasu hetkeks saavutab raua suudmeosa vibratsiooni järel ligikaudu sama sihtimisasendi nagu enne eelnevat lasku.
AKM võetiNõukogude armees relvastusse 1959. aastal. Nõukogude Liit soosis AKM-i levikut oma liitlasriikide seasVarssavi Lepingu Organisatsioonis,Aafrikas jaAasias. AKM sai kogu maailmas levivaterrorismi põhiliseks tunnusrelvaks. 1970. aastate teisel poolel asendati AKM Nõukogude armeesAK-74-ga.
AKM – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis