Algul nimetati nii Pallast,Cerest,Junot kui kaVestatplaneetideks. Kui aga hakati avastama massiliselt asteroide, hakati ka neid taevakehi asteroidideks lugema (Ceres arvatakse nüüdkääbusplaneetide hulka). Pallas on Päikesesüsteemi suurim objekt, mida pole kunagi uurinudkosmoseaparaat.[3]
Pallas on asteroidivöö suuruselt kolmas objekt. Ruumalalt on see on umbes asteroidi4 Vesta suurune (pole teada, kui täpselt), kuid Pallase mass on märgatavalt väiksem.
Pallase dünaamilised omadused on nii suure objekti kohta ebatavalised. Pallase orbiit on tugevalt kallutatud ning mingil määral ekstsentriline.
Lisaks on selle pöörlemistelg väga kõrge nurga all, ligikaudu 60° (hinnanguliselt 56° kuni 81°). See tähendab, et igal Pallasesuvel jatalvel on nii ööd kui ka päevad võrdsed umbes maakera aastaga. Pallase pöörlemissuuna suhtes pole veel üksmeelele jõutud. Viimastevalguskurvide analüüside järgi osutavad poolused 10° ebamäärasusegaekliptiliste koordinaatide (β, λ) = (−12°, 35°) ehk (43°, 193°) suunas. Seega on telje kallakud vastavalt 57° ja 65°.