1699 –Liivimaa aadliopositsiooni juhtJohann Reinhold von Patkul sõlmis Poola kuningaAugust II Tugevaga Liivimaa rüütelkonna nimel lepingu, milles rüütelkond avaldas valmisolekut tunnistada oma kuningaks August II, saades vastutasuks kinnituse oma privileegidele ja uusi eesõigusi. Liivimaa hertsogi trooni pärinuksid kuningas Augusti järeltulijad, seda ka juhul, kui neid Poola troonile enam ei valitaks. Lepinguga võisid soovi korral ühineda ka Eesti- ja Saaremaa rüütelkonnad.[küsitav]
1941 – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurikEestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikulePrangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed keda Nõukogude võimud kavatsesid viiaNKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördusid koju tagasi 31. augustil.
1944 –Eesti Vabariigi Rahvuskomitee andis korralduse, milles kutsuti üles säilitama kindlameelsust. Toonitati vajadust loobuda redutamisest metsades ja astuda relv käes kodumaa kaitsele. Kõigi eesti kodanike ette seati ülesanne mitte lubada Eesti varade hävitamist ega röövimist evakuatsiooni sildi all.Punaarmee poolt okupeeritud piirkondade elanikel soovitati jätkata võitlust Eesti omariikluse eest.
