Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Ceres (kääbusplaneet)

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt1 Ceres)
Ceres⚳
KosmosesondDawni tehtud foto Ceresest
Orbiidi omadused
Orbiidi tüüppõhijada
Afeel

2,9773 aü

(445 410 000 km)
Periheel

2,5577 aü

(382 620 000 km)
Keskmine kaugusPäikesest2,767
Orbiidi ekstsentrilisus0,0789
Tiirlemisperiood

4,60 aastat

1681,63 ööpäeva
Sünoodiline periood

466,6ööpäeva

1,278 aastat
Orbitaalkiirus0,51 km/s
Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes10,58°
Füüsikalised omadused
Diameeter960×932km
Ekvatoriaalneraadius487,3 ± 1,8 km
Polaarraadius454,7 ± 1,6 km
Pindala2 850 000 km²
Mass8,7×1020kg
Tihedus2,0 g/cm³
Pöörlemisperiood9 h 4 min
Pinnatemperatuur

madalaim: ?; keskmine: –105,15 ℃;

kõrgeim: –38,15 ℃;
SpektriklassG
Albeedo0,090 ± 0,0033
Ajalugu
AvastajaGiuseppe Piazzi
Avastamise aeg1. jaanuar1801
Ceres võrdluses Maa ja Kuuga.

Ceres[1] (sümbol:⚳)[2] onkääbusplaneet ning suurimMarsi jaJupiteri vahel olevasasteroidide vöös paiknevtaevakeha. Umbkaudu 945 km läbimõõt teeb Ceresest suurimaNeptuuni orbiidist seespool asuva kääbusplaneedi. Tegemist onsuuruselt 33. teadaoleva objektiga meiepäikesesüsteemis ja see on ainus kääbusplaneetNeptuuni orbiidi sees.[3] Ceres koosneb kivist ja jääst ning kaalub umbes kolmandiku kogu asteroidivöö massist. Ceresetähesuurus Maalt vaadates on vahemikus 6,7 kuni 9,3 ning see pole seetõttu palja silmaga nähtav.

Ceres tundub olevat jagunenud eraldiseisvaks kivisttuumaks ja jäiseksvahevööks, mille all võib olla vedel maa-alune jäänukookeanist.[4] Pind on ilmselt seguvee jääst ja erinevatest mineraalhüdraatidest nagukarbonaadid jasavimineraalid.2014. aasta jaanuaris mõõdetiveeauru purskeid mitmest Cerese piirkonnast.[5] See oli ebatavaline, sest tavaliselt eritavad ainultkomeedid veeauru, mitte suured asteroidivöö objektid.

Ajalugu

[muuda |muuda lähteteksti]

Ceres on esimesena avastatudasteroid. Selle avastas1. jaanuaril1801Giuseppe Piazzi.Johannes Kepler arvas juba1596. aastal, etJupiteri jaMarsi vahel peaks olema veel üksplaneet, sest nende vahel oli liiga suur tühi vahemik. Giuseppe Piazzi arvas esialgu, et on avastanudkomeedi.Johann Bode oli aga kindel, et Piazzi avastas ammu otsitud planeedi. Taevakeha kadus kuni detsembrini vaateväljast. Tänu kuulsa matemaatikuCarl Friedrich Gaußi arvutustele leiti Cereseks nimetatud taevakeha taas üles. Esialgu nimetati Ceres ekslikult planeediks, kuid aasta hiljem sellest nimetusest loobuti.

Piazzi soovis taevakehale nimeks panna Ceres Ferdinandea.Ceres oliVana-Roomapõllumajandusjumalanna, kelle maapealne kodu ja vanimtempel asusidSitsiilias. Ferdinandea tuli tema patrooni ja metseeni,Sitsiilia kuninga ja pärastiseMõlema Sitsiilia kuningaFerdinando I järgi. Teistele Euroopa riikidele Ferdinandea ei meeldinud ja seda ei hakatud kasutama.

Esialgu ei suutnud astronoomid Cerese läbimõõtu arvutada. Teada oli üksnes Ceresetähesuurus, kuid mittealbeedo. Seetõttu olid nende hinnangud üsna erinevad.William Herschel ülehindas1802. aastal Cerese albeedot ja sai läbimõõüduks kõigest 260 km, seevastuJohann Hieronymus Schröter alahindas albeedot ja pakkus1811. aastal läbimõõduks 2613 km. Alles1970. aastatel saadiinfrapunasefotomeetria abil Cerese suuruse kohta usaldusväärsed hinnangud, mis tegelikust väärtusest 930 km ei erinenud üle 10%. Veel1987 välja antud "A ja O" ütles Cerese läbimõõduks 1003 km[6].

24. augustil2006 nimetasRahvusvaheline Astronoomiaunioon Ceresekääbusplaneediks, kuid asteroidiks jäi ta endiselt. Ceres on teistest asteroididest palju suurem ja ainus kääbusplaneedist asteroid. Ta on ka ainus asteroid, mis omaenesegravitatsiooni mõjul on kerakujuliseks muutunud, ehkki tema raskusjõud on väga väike, kõigest 0,28 m/s² ehk 0,029 g ehk kolmekümne viiendik maisest.Paokiirus on Ceresel 510 m/s ehk üheksateistkümnendik maisest.

5. märtsil2015 saabus Cerese orbiidileNASAkosmosesondDawn.[7][8][9] Alates 2015. aasta jaanuarist, kui Dawn lähenes Ceresele, tehtikraatritega kaetud pinnast varem nägematulahutusvõimega pilte. Dawni missioon lõppes1. novembril 2018.[10]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. Random House, Inc."Ceres".Dictionary.com. Vaadatud 22.10.2016.
  2. JPL/NASA (22. aprill 2015)."What is a Dwarf Planet?".Jet Propulsion Laboratory. Vaadatud 19. jaanuaril 2022.
  3. Rick Stankiewicz (20.02.2015)."A visit to the asteroid belt".Originaali arhiivikoopia seisuga 18.05.2016. Vaadatud 29.05.2015.
  4. McCord, T. B.; Sotin, C. (21.05.2005)."Ceres: Evolution and current state".Journal of Geophysical Research: Planets.110 (E5): E05009.Bibcode:2005JGRE..110.5009M.DOI:10.1029/2004JE002244.ISSN 0148-0227.
  5. NASA Science News:Water Detected on Dwarf Planet Ceres, by Production editor: Dr. Tony Phillips | Credit: Science@NASA (22 January 2014)
  6. "A ja O", lk. 57
  7. Landau, Elizabeth; Brown, Dwayne (06.03.2015)."NASA Spacecraft Becomes First to Orbit a Dwarf Planet".NASA.
  8. "Dawn Spacecraft Begins Approach to Dwarf Planet Ceres".
  9. Rayman, Marc (06.04.2015)."Dawn Journal: Ceres Orbit Insertion!".Planetary Society.
  10. "Dawn Is Dead: NASA's Pioneering Asteroid-Belt Mission Runs Out of Fuel".NASA. Vaadatud 1. november 2018.

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:Ceres (kääbusplaneet)
Planeedid
Merkuur · Veenus · Maa · Marss · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptuun
Kääbusplaneedid
Ceres · Pluuto · Eris · Haumea · Makemake
Muud
Vaata ka
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ceres_(kääbusplaneet)&oldid=6693291"
Kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp