Ceres tundub olevat jagunenud eraldiseisvaks kivisttuumaks ja jäiseksvahevööks, mille all võib olla vedel maa-alune jäänukookeanist.[4] Pind on ilmselt seguvee jääst ja erinevatest mineraalhüdraatidest nagukarbonaadid jasavimineraalid.2014. aasta jaanuaris mõõdetiveeauru purskeid mitmest Cerese piirkonnast.[5] See oli ebatavaline, sest tavaliselt eritavad ainultkomeedid veeauru, mitte suured asteroidivöö objektid.
Ceres on esimesena avastatudasteroid. Selle avastas1. jaanuaril1801Giuseppe Piazzi.Johannes Kepler arvas juba1596. aastal, etJupiteri jaMarsi vahel peaks olema veel üksplaneet, sest nende vahel oli liiga suur tühi vahemik. Giuseppe Piazzi arvas esialgu, et on avastanudkomeedi.Johann Bode oli aga kindel, et Piazzi avastas ammu otsitud planeedi. Taevakeha kadus kuni detsembrini vaateväljast. Tänu kuulsa matemaatikuCarl Friedrich Gaußi arvutustele leiti Cereseks nimetatud taevakeha taas üles. Esialgu nimetati Ceres ekslikult planeediks, kuid aasta hiljem sellest nimetusest loobuti.
Esialgu ei suutnud astronoomid Cerese läbimõõtu arvutada. Teada oli üksnes Ceresetähesuurus, kuid mittealbeedo. Seetõttu olid nende hinnangud üsna erinevad.William Herschel ülehindas1802. aastal Cerese albeedot ja sai läbimõõüduks kõigest 260 km, seevastuJohann Hieronymus Schröter alahindas albeedot ja pakkus1811. aastal läbimõõduks 2613 km. Alles1970. aastatel saadiinfrapunasefotomeetria abil Cerese suuruse kohta usaldusväärsed hinnangud, mis tegelikust väärtusest 930 km ei erinenud üle 10%. Veel1987 välja antud "A ja O" ütles Cerese läbimõõduks 1003 km[6].
24. augustil2006 nimetasRahvusvaheline Astronoomiaunioon Ceresekääbusplaneediks, kuid asteroidiks jäi ta endiselt. Ceres on teistest asteroididest palju suurem ja ainus kääbusplaneedist asteroid. Ta on ka ainus asteroid, mis omaenesegravitatsiooni mõjul on kerakujuliseks muutunud, ehkki tema raskusjõud on väga väike, kõigest 0,28 m/s² ehk 0,029 g ehk kolmekümne viiendik maisest.Paokiirus on Ceresel 510 m/s ehk üheksateistkümnendik maisest.
.svg)
_(cropped).jpg)
