Movatterモバイル変換

Mine sisu juurde

1989

Allikas: Vikipeedia

See artikkelootabkeeletoimetamist.(Märts 2024)
Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel räägib aastast; Taylor Swifti albumi kohta vaata artiklit1989 (Taylor Swifti album)

◄ |19. sajand |20. sajand|21. sajand
◄ |1950. aastad |1960. aastad |1970. aastad |1980. aastad|1990. aastad|2000. aastad|2010. aastad
◄◄ |◄ |1985 |1986 |1987 |1988 |1989|1990|1991|1992|1993|►|►►

Sündinud ·Surnud

1989. aasta (MCMLXXXIX) oli 20. sajandi 89. aasta.

Sündmused maailmas

[muuda |muuda lähteteksti]

Jaanuar

[muuda |muuda lähteteksti]

7. jaanuar – suri Jaapani keiserHirohito ja tema poegAkihito kroonitiJaapani 125. keisriks.

Veebruar

[muuda |muuda lähteteksti]

15. veebruar –Nõukogude Liit kuulutas, et kõik nende väeosad onAfganistanist lahkunud.

Märts

[muuda |muuda lähteteksti]

17. märts –Itaalias Pavia linnas varises kokku 14. sajandil ehitatud Torre Civica torn.

Aprill

[muuda |muuda lähteteksti]

9. aprill –Gruusias toimusThbilisi veretöö.
15. aprill –Suurbritannias Sheffieldis toimusHillsborough' staadioni katastroof: rahvarüsinas hukkus 96 inimest.

Mai

[muuda |muuda lähteteksti]

20. mai – Hiina kuulutasTian'anmeni meeleavalduste tõttuPekingis välja sõjaseisukorra.

Juuni

[muuda |muuda lähteteksti]

4. juuni – Tian'anmeni väljakul suruti maha üliõpilaste meeleavaldus (vt1989. aasta Tian'anmeni meeleavaldused).
10. juuni –Hiina jaTaiwan avasid telefoni otseside.

Juuli

[muuda |muuda lähteteksti]

27. juuli –Christer Pettersson mõisteti süüdi ja sai eluaegse vanglakaristuseRootsi peaministriOlof Palme tapmise eest1986. aastal. Ta tunnistati hiljem õigeks ja mõrv jäi lahendamata.

August

[muuda |muuda lähteteksti]

23. august – toimusBalti riike läbinud 600-kilomeetrineBalti kett.

September

[muuda |muuda lähteteksti]

15. september – asutati Eesti vanim IT-ettevõteBaltic Computer Systems.

Oktoober

[muuda |muuda lähteteksti]

1. oktoober – esimese maailma riigina seadustasTaani samasooliste abielu.
11. oktoober – rahvusvaheline konsortsium, mida juhibTexaco Inc, avastas kvaliteetset toornaftat Aafrika ranniku lähedalt.
25. oktoober –NSV Liidu Riigipank teatas rubla devalveerimisest.

November

[muuda |muuda lähteteksti]

9. november – lammutatiBerliini müür.

Detsember

[muuda |muuda lähteteksti]

2. detsember – Maltal kohtusidGeorge H. W. Bush jaMihhail Gorbatšov esimest korda silmast silma. Seda peetakse ühekskülma sõja lõpu tähiseks.
17. detsember – valmis esimene "Simpsonite" osa.
28. detsember –Leedus hakkas esimesena Nõukogude Liidu liiduvabariikidest ametlikult kehtimamitmeparteisüsteem.

SündmusedEestis

[muuda |muuda lähteteksti]

Vabariigi aastapäeva tähistamine Tartus

Balti kett Eestis

I ülemaailmsed eesti noorte päevad

12. jaanuar – rahvaloenduse tulemuste järgi oli Eestis 1 565 662 elanikku, sh eestlasi vaid 61,5%.
14. jaanuar – taastati Eesti olümpiakomitee, juhtimine jagatud Arnold Greeni ja Atko Viru vahel.
18. jaanuar – ülemnõukogu kehtestas eesti keele riigikeelena.
21. jaanuar – Tartus toimus Sõltumatu Infokeskuse ja ERSP korraldusel foorum "Kuidas taastada Eesti iseseisvus".
17. veebruar –Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas24. veebruari iseseisvuspäevaks.
24. veebruar –Eesti Muinsuskaitse Selts,Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei jaEesti Kristlik Liit esinesid üleskutsegaEesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks jaEesti Kongressi ettevalmistamiseks.
24. veebruar – Pika Hermanni torni heisati taas sinimustvalge lipp.
28. veebruar – IME koondkontseptsioon anti valitsusele üle.
4.-5. märts – toimusInterliikumise 1. kongress.
9. märtsil – Tallinnas Harju tänaval mälestati rahvakogunemisega 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid.
12. märts – loodi Eesti kodanike komiteede ajutine sidetoimkond.
14. märts –interliikujad korraldasidTallinnas,Kohtla-Järvel jaTartus meeleavaldusi.
15. märts – ilmuma hakkas Rahvarinde häälekandja Vaba Maa.
20. märts – peamiseltAndres Tarandi algatusel kehtestati Eestis kohalikvööndiaeg.
21. märts –Kadrinas asutati esimene Eesti kodanike komitee, aasta lõpuks oli neid loodud üle Eesti 131, lisaks 14 maakonnakomiteed.
25. märts –märtsiküüditamiste mälestamise raames asutati ka õigusvastaselt represseeritute liitMemento.
26. märts –NSV Liidu rahvasaadikute valimised Eestis, enim kohti saiRahvarinne.
31. märts – taasasutatikorporatsioon Revelia.
15. aprill – Tartus toimus kolmas sõltumatu noortefoorum.
27. aprill – Tallinnas asutatiEesti Demokraatlik Tööerakond Vello Saatpalu juhtimisel.
28. aprill – asutatiNõmme Eesti Kodanike Komitee.
30. aprill – 1. mai – toimus NSV Liidu ikestatud rahvaste koordinatsiooninõukogu kokkusaamine Loodil.
7. mai – asutatiEesti Maaliit. Selle kaasesimeesteks saidOlev Saveli,Arvi Kallakmaa jaVillu Müüripeal.
12. mai –Virumaal asutati esimene Eesti kodanike maakonnakomitee.
13.-14. mai – toimus Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esimeneBalti Assamblee Tallinnas.
18. mai –ülemnõukogu otsus Eesti NSV üleminekust isemajandamisele
8. juuni –Eestis algasid 17. juunini kestvad I ülemaailmsed eesti noorte päevad.
25. juuni – Tahkurannas taasavatiKonstantin Pätsi ausammas.
29.-30. juuni –Eesti Kristlik Liit jagunes poliitiliseks parteiksEesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja mittepoliitiliseks ühenduseks Eesti Kristlik Ühendus.
6.-7. juuli – ajalehes Edasi ilmus intervjuu Edgar Savisaarega, milles viimane ründas teravalt kodanike komiteesid.
13. juuli – ilmuma hakkas Eesti esimene sõltumatu maakonnalehtLääne Elu.
15. juuli – Balti rahvarinded otsustasid korraldadaBalti keti.
8. august – ülemnõukogu võttis vastuotsuse haldusreformi läbiviimisest ning kohalikerahvasaadikute nõukogude valimise seaduse.
10. august – asutatiEesti Roheline Partei.
17. august – 34 mõttekaaslast asutasidRaamatuühingu saalis Ühenduse RES PUBLICA.
23. august – Tallinnas toimus kolmasHirvepargi miiting, samal ajal kogunes Eestist ligi 400 000 inimestBalti ketti.
26. august –NLKP Keskkomitee tegi ähvardava avalduse, mis sundis rahvarinnet loobuma teiseEestimaa Laulu korraldamisest.
21. september – loodi Eesti Vabariigi kodanike Tallinna komitee, mis hoogustas veelgi kodanike registreerimist Tallinnas.
22. september – ilmus ajaleheEesti Ekspress esiknumber.
9. oktoober – ilmus ajaleheÄripäev esiknumber.
11. november – Tallinnas valiti Eesti vabariigi kodanike peakomitee. Selle juhiks saiTunne Kelam.
13. november –Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta".
13. november –Kentmanni tänav Tallinnas sai tagasi oma ajaloolise nime. Vahepeal oli aastatel1940–1941 ja alates1944. aastast tänava nimi olnud Jaan Kreuksi tänav. Enne seda kaks aastat K. Pätsi tänav.^[1]
24. november – Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatudraadiojaam Sunlight, mille miilits peilingute abil lõpuks sulges.^[2]
25. november –Eesti Töökollektiivide Liit otsustas toetada Eesti kongressi valimisi.
27. november –NSV Liidu ülemnõukogu tunnustas Balti riikide isemajandamist.
10. detsember – toimusid esimesed sõjajärgsed demokraatlikudkohalike omavalitsuste valimised Eestis.
15. detsember – moodustati klubiLiberaalsed Reformistid.
15. detsember – taasasutatiEesti Pank.
17. detsember – tegevust alustasEesti Liberaalne Rahvaerakond.
20. detsember – tegevust alustas parteiEesti Vabad Demokraadid .
31. detsember – likvideeritiEesti NSV Riiklik Hariduskomitee ning tegevust taasalustasEesti NSV haridusministeerium.^[3] See oli osa ulatuslikust valitsusreformist Eesti NSV-s.

Sündinud

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklisSündinud 1989

9. jaanuar –Nina Dobrev, Kanada näitleja
12. jaanuar –Axel Witsel, Belgia jalgpallur
13. jaanuar –Triinu Kivilaan, eesti laulja (Vanilla Ninja)
17. jaanuar –Taisi Pettai, eesti laulja (Dynamint)
16. veebruar –Elizabeth Olsen, ameerika näitleja
18. veebruar –Mina Cvetković, Serbia modell
19. veebruar –Kaisa Pajusalu, Eesti sõudja
1. märts –Maria Listra, Eesti laulja
1. märts –Karl-Erik Taukar, Eesti laulja
2. märts –Toby Alderweireld, Belgia jalgpallur
4. märts –Tuuli Vahtra, Eesti maletaja
11. märts –Sandra Andresson, Eesti korvpallur
11. märts –Anton Yelchin, USA filminäitleja
13. märts –Joosep Susi, Eesti spordiajakirjanik
21. märts –Jordi Alba i Ramos, Hispaania jalgpallur
25. märts –Alyson Michalka, USA laulja ja näitleja
29. märts –Aleksandr Bernjakov, Eesti kikkpoksija
5. aprill –Lily James, inglise näitleja
12. aprill –Anastassia Šteinmiller, Eesti ujuja
20. aprill –Sergei Zenjov, Eesti jalgpallur
29. aprill –Madis Sihimets, Eesti maadleja ja sumomaadleja
20. mai –Jevgenia Rõndina, Eesti sõudja
21. mai –Hal Robson-Kanu, Walesi jalgpallur
6. juuni –Jelena Petrova, Eesti ujuja
23. juuli –Daniel Radcliffe, briti näitleja ("Harry Potter")
28. juuli –Maris Visse, Eesti ujuja
29. juuli –Rando Randmaa, Eesti jääpurjetaja ja purjetaja
29. juuli –Grit Šadeiko, Eesti kergejõustiklane
4. august –Ingmar Jõela, eesti koreograaf ja teatrilavastaja
6. august –Julia Zuikova, Eesti vehkleja
15. august –Joe Jonas, ameerika laulja ja kitarrist bändisJonas Brothers
16. august –Moussa Sissoko, Prantsusmaa jalgpallur
21. august –Hayden Panettiere, USA näitleja ja laulja
26. august –Heloise Guerin, Prantsuse modell
1. september –Bill Kaulitz, saksa laulja bändisTokio Hotel
1. september –Tom Kaulitz, kitarrist bändisTokio Hotel
14. oktoober –Mia Wasikowska, Austraalia näitleja
8. november –Morgan Schneiderlin, Prantsusmaa jalgpallur
30. november –Vladimír Weiss, Slovakkia jalgpallur

Surnud

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklisSurnud 1989

2. jaanuar –Ivan Dratšov, Eesti võrkpallur ja võrkpallitreener
3. jaanuar –Lydia-Marie Kitsing, Eesti korv- ja võrkpallur
11. jaanuar –August Koern, Eesti poliitik
11. jaanuar –José Bustamante y Rivero, endine Peruu president
15. jaanuar –Kalju Kangur, Eesti luuletaja
19. jaanuar –Harri Erm, Eesti sporditegelane ja -pedagoog
23. jaanuar –Salvador Dalí, Hispaania maalikunstnik
29. jaanuar –Mihhail Tšulaki, Vene helilooja

5. veebruar –August Alekõrs, Eesti kohtunik

9. märts –Robert Mapplethorpe, Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik
29. märts –Bernard Blier, Prantsuse filminäitleja

13. aprill –Virge Sõerde, Eesti sporditegelane
19. aprill –Daphne du Maurier, inglise kirjanik

24. mai –Ervin Vahemets, Eesti jalgpallur

3. juuni –Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī, Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik
10. juuni –Jüri Paenurm, Eesti auto- ja motosportlane
19. juuni –Betti Alver, eesti luuletaja

25. august –Jan Frenkel, Vene helilooja

4. september –Georges Simenon, Belgia kirjanik
20. september -Klavdija Plotnikova, viimanekamassi keele kõneleja
13. oktoober –Vladimir Roždestvenski, Eesti maletaja ja spordiajakirjanik
27. oktoober –Erni Hiir, Eesti luuletaja

14. detsember –Andrei Sahharov, füüsik, Nõukogude dissident,Nobeli rahuauhind 1975
14. detsember –Ants Eskola, Eesti näitleja
16. detsember –Silvana Mangano, Itaalia filminäitleja
22. detsember –Samuel Beckett, Iiri kirjanik,Nobeli kirjandusauhind 1969
25. detsember –Nicolae Ceaușescu, Rumeenia diktaator (hukati)
25. detsember –Elena Ceaușescu, Nicolae Ceauşescu abikaasa (hukati)

Nobeli auhinnad

[muuda |muuda lähteteksti]

füüsika –Norman Ramsey,Hans Dehmelt,Wolfgang Paul
keemia –Sidney Altman,Thomas Cech
meditsiin –Michael Bishop,Harold Varmus
kirjandus –Camilo José Cela
rahu –Tenzin Gyatso, 14.dalai-laama
majandus –Trygve Haavelmo

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]

↑Robert Nerman,Leho Lõhmus. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 272
↑Eesti Ringhäälingumuuseum: Raadio kroonika
↑Heino Rannap,Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1989&oldid=6821134"

1989

Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp