Movatterモバイル変換

Mine sisu juurde

1975

Allikas: Vikipeedia

◄ |19. sajand |20. sajand|21. sajand
◄ |1940. aastad |1950. aastad |1960. aastad |1970. aastad|1980. aastad|1990. aastad|2000. aastad|►
◄◄ |◄ |1971 |1972 |1973 |1974 |1975|1976|1977|1978|1979|►|►►

1975. aasta (MCMLXXV) oli20. sajandi 75. aasta.

Sündmused maailmas

[muuda |muuda lähteteksti]

Jaanuar

[muuda |muuda lähteteksti]

5. jaanuar – kaubalaev Lake Illawarra sõitisTasmaanias Hobartis vastu üleDerwenti jõe kulgevat silda. Õnnetuses hukkus 12 inimest.
15. jaanuar –Portugal sõlmisUNITA,MPLA jaAngola Vabastusrindega Alvori leppe, mis lõpetasAngola iseseisvussõja.

Veebruar

[muuda |muuda lähteteksti]

4. veebruar –Hiina kirdeosas asuvatHaichengi linna tabanud 7,3-magnituudilses maavärinas hukkus umbes 1300 inimest.
6. veebruar –Itaalia Urbino rahvusgaleriist varastati üksRaffaeli ja kaksPiero della Francesca maali.
9. veebruar – Nõukogude Liidu kosmosemissioonSojuz 17 naasis Maale pärast 29 päeva orbitaaljaamasSaljut 4.
11. veebruar –Margaret Thatcher valiti BritiKonservatiivse Partei partei liidriks. Ta oli esimene naissoost parteijuhtInglismaa ajaloos.
13. veebruar –Küprose türklased kuulutasid saareTürgi poolt okupeeritud põhjapoolel välja omaadministratsiooni.
28. veebruar –Londonis sõitis metroorong tunneli lõpus vastu seina. Õnnetuses hukkus 43 inimest.

Märts

[muuda |muuda lähteteksti]

4. märts – ameeriklaneCharlie Chaplin löödi InglismaalBuckinghami palees rüütliks.
22. märts –Eurovisiooni lauluvõistluse võitisHolland lauluga "Ding-A-Dong".

Faysal

25. märts –Saudi Araabia kuningasFaysal hukkus oma vennapoja Faisal bin Musaid' käe läbi. Võimule tuli Faisali vend kroonprintsKhālid.
26. märts – jõustusbioloogiliste relvade konventsioon.

Aprill

[muuda |muuda lähteteksti]

4. aprill –Bill Gates jaPaul Allen asutasidMicrosofti.
17. aprill –punakhmeerid võtsidPol Poti juhtimiselKambodža pealinnasPhnom Penhis võimu enda kätte.
19. aprill – Nõukogude rakett viis orbiidileIndia esimese satelliidiAryabhata.
21. aprill –Nguyễn Văn Thiệu astusLõuna-Vietnami presidendi kohalt tagasi.
30. aprill –Saigoni langemine:Põhja-Vietnami kommunistlikud väed ja revolutsiooniline ajutine valitsus võtsid enda valdusseSaigoni, millega lõppesVietnami sõda.

Mai

[muuda |muuda lähteteksti]

12. mai – USA teatas, etKambodža sõjalaev on rahvusvahelistes vetes arestinud USA kaubalaevaSS Mayaguez.
16. mai – umbes kuu aega varem toimunud rahvahääletuse põhjal loobusSikkimi kuningriik monarhiast, saadesIndia osariigiks.
16. mai – Jaapani alpinistJunko Tabei jõudis esimese naisenaDžomolungma tippu.
30. mai – asutatiEuroopa Kosmoseagentuur.

Juuni

[muuda |muuda lähteteksti]

5. juuni –Suessi kanal avati pärast 1967. aasta sõda uuesti rahvusvaheliseks laevaliikluseks.
20. juuni – esilinastus film "Lõuad" ("Jaws"), millest sai suvinekassahitt ja mis pani aluse kaasaegseleHollywoodi ärimudelile.
25. juuni – India peaministerIndira Gandhi kuulutas välja erakorralise seisukorra, et teha lõpp tema kukutamise nimel puhkenud võitlusele.
25. juuni –Mosambiik lõi lahkuPortugalist ja saavutas iseseisvuse.

Juuli

[muuda |muuda lähteteksti]

5. juuli –Roheneemesaared lõid lahku Portugalist ja saavutasid iseseisvuse.
5. juuli –Arthur Ashe võitis esimese mustanahalisenaWimbledoni tenniseturniiri.
6. juuli –Komoorid saavutasidPrantsusmaast iseseisvuse.
11. juuli –Hiina arheoloogid andsid teada, et on leidnud muiste matmiskoha kunagise riigi pealinnaXiani läheduses, kust avastati 8000 elusuurusessõdalase savikuju.
12. juuli –São Tomé ja Príncipe kuulutas end Portugalist lahkulöönuna iseseisvaks.

Apollo-Sojuzi meeskond

17. juuli –Apollo-Sojuzi testprojekt: USA kosmosejaamApollo 18 põkkus orbiidil Nõukogude Liidu jaamagaSojuz 19.
30. juuli – USA-sDetroitis jäi kadunuks ametiühingu juhtJimmy Hoffa.

August

[muuda |muuda lähteteksti]

1. august –Helsingi tippkohtumisel kiitsid 35 riigi liidrid heaks ulatuslikuharta rahu kindlustamiseks Euroopas.
5.–9. august – HiinasHenani provintsis purunes tsüklon Nina tõttu Banqiao pais, mille tagajärjel ujutasid tulvaveed üle umbes 30 linna. Hinnanguliselt hukkus 85 600–240 000 inimest.
15. august –Bangladeshis toimunud riigipöörde käigus tapeti riigi esimene presidentSheikh Mujibur Rahman ja tema perekond.
20. august – USAFlorida osariigist saadetiMarsi poole teele USA kosmoseaparaatViking 1.

September

[muuda |muuda lähteteksti]

5. september – Mansonite jõuku kuulunudLynette Fromme üritasSacramentos tappa USA presidentiGerald Fordi.
14. september –Elizabeth Ann Seton kuulutati esimese ameeriklasenakatoliku kiriku pühakuks.

Paapua Uus-Guinea lipp

16. september –Paapua Uus-Guinea kuulutas välja iseseisvuse.
22. september –Sara Jane Moore üritasSan Franciscos mõrvata USA presidenti Gerald Fordi. See oli juba teine presidendile tehtud atentaat 17 päeva jooksul.
24. september – esimeste inimestena õnnestus kahel britil,Dougal Hastonil jaDoug Scottil, tõustaDžomolungma tippu mäe edelaküljest.
27. september – kaks Baski terroriorganisatsiooniETA liiget ja kolmRevolutsioonilise Antifašistliku Patriootliku rinde liiget olidHispaanias viimased, kellesurmanuhtlus täide viidi, olles mõistetud süüdi politseinike ja kodanikukaitsjate eest.
30. september – ründehelikopterBoeing AH-64 Apache sooritas esmalennu.

Oktoober

[muuda |muuda lähteteksti]

9. oktoober – Nõukogude Liidudissident ja füüsikAndrei Sahharov saiNobeli rahuauhinna.
22. oktoober – esimesed ülesvõtted teise planeedi pinnalt lähetasMaale Veenuselt Nõukogude kosmosesondVenera 9.
24. oktoober –Islandil osales 90% riigi naistest streigil, millega protestiti palgalõhe ja ebaausate tööhõivepraktikate vastu.
30. oktoober – Hispaania printsJuan Carlos asus pärastFrancisco Franco haigestumist täitma riigipea kohuseid.

November

[muuda |muuda lähteteksti]

10. november –ÜRO Peaassamblee võttis vastu resolutsiooni 3379, millega võrdustatisionism rassismiga.
11. november – senine Portugali asumaaAngola sai iseseisvaks.
11. november –Austraalias toimunudpõhiseadusliku kriisi ajal saatis kindralkubernerJohn Kerr laiali peaministerGough Whitlami valitsuse.
14. november –Madridis sõlmitud lepinguga viis Hispaania oma väedHispaania Saharast välja.
25. november –Johan Ferrier sai pärastSuriname iseseisvumist Hollandist riigi esimeseks presidendiks.
30. november – Soome presidentUrho Kekkonen nimetas ametisse "erakorralise valitsuse", mida asus juhtimaMartti Miettunen.

Detsember

[muuda |muuda lähteteksti]

7. detsember –Indoneesia sõjavägi hõivasIda-Timori ja alustas 25 aastat kestnud okupatsiooni.

Tu-144

26. detsember – esimesena maailmas asus regulaarliinileülehelikiirusel lendav lennukTu-144.
27. detsember –Indias Chasnala kaevanduses hukkus plahvatuses ja sellele järgnenud veeuputuses ligi 380 kaevurit.
29. detsember –New Yorgis LaGuardia lennujaamas plahvatas pomm. Hukkus 11 inimest ja veel 74 sai raskelt vigastada.

Sündmused Eestis

[muuda |muuda lähteteksti]

Gaasikaitse õppus

Võistlus Tallinna ratas

Krusenstern TallinnasPaljassaare sadamas

19.–20. juuni – Tallinnas toimusXVIII üldlaulupidu ja IVrahvatantsupidu.^[1]
20. juuni – eetrisse jõudsid raadiojaamadeVaba Euroopa ja Vabadusraadio esimesed eestikeelsed saated.^[1]
1. september – loodiViljandi rajooni põllumajanduskoondis.^[1]
30. september –Eesti kitsarööpmelisel raudteel sõitis viimane rong; selle marsruut oliMõisakülast Iklasse.^[1]
2. november –Johannes Mihkelson valitiEesti Rahvusnõukogu esimeheks.

Sel aastal ületas Tallinn 400 000 elaniku piiri.^[1]
Aasta lõpuks oli Eestis 166sovhoosi ja 199kolhoosi.^[1]

Muusikasündmused

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis1975. aasta muusikas

Tegevuse lõpetasid ansamblidBadfinger,The Beau Brummels,Faces,The Guess Who jaRaspberries.

Tegevust alustasid ansamblidBoney M.,The Boomtown Rats,Iron Maiden,Motörhead,Rainbow,Sex Pistols jaTalking Heads.

25. august – USA muusikBruce Springsteen andis välja oma kolmanda stuudioalbumi "Born to Run", millega saavutas kommertsläbimurde.
12. september – Inglise rokkansambelPink Floyd andis välja oma üheksanda stuudioalbumi "Wish You Were Here".
8. november –David Bowie singel "Space Oddity" jõudis kuus aastat pärast esimest korda väljaandmist Briti singlite edetabelis esikohale.

Sündinud

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklisSündinud 1975

5. jaanuar –Bradley Cooper, Ameerika Ühendriikide näitleja
13. jaanuar –Mailis Reps, Eesti poliitik
4. veebruar –Natalie Imbruglia, Austraalia näitleja ja laulja
22. veebruar –Drew Barrymore, USA näitleja
26. veebruar –Frank Busemann, saksa kümnevõistleja
27. märts –Fergie, Ameerika Ühendriikide laulja
2. aprill –Pedro Pascal, Tšiili-USA näitleja
10. aprill –David Harbour, USA näitleja
2. mai –David Beckham, inglise jalgpallur
8. mai –Enrique Iglesias, hispaania laulja
22. mai –Harriet Toompere, eesti näitleja
26. mai –Lauryn Hill, USA laulja
27. mai –Jamie Oliver, inglise telekokk
4. juuni –Angelina Jolie, USA näitleja
4. juuni –Russell Brand, inglise näitleja, raadiosaatejuht, publitsist ja aktivist
22. juuni –Urmas Reinsalu, Eesti poliitik
23. juuni –Janika Sillamaa, eesti laulja
27. juuni –Tobey Maguire, Ameerika Ühendriikide näitleja
28. juuni -Rauno Märks, eesti raadiosaatejuht, DJ
1. juuli –Sufjan Stevens, USA muusik
6. juuli –50 Cent, USA räppar
7. august –Charlize Theron, Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja
9. september –Michael Bublé, Kanada laulja
30. september –Marion Cotillard, prantsuse näitleja
5. oktoober –Kate Winslet, inglise näitleja
9. oktoober –Sean Lennon, Briti-USA muusik
12. oktoober –Marion Jones, USA kergejõustiklane
27. oktoober –Triin Sinissaar, eesti tõlkija ja dramaturg
6. november –Märt-Matis Lill, eesti helilooja
10. november –Markko Märtin, eesti rallisõitja
17. detsember –Milla Jovovich, filminäitleja, muusik ja modell
18. detsember –Sia Furler, Austraalia laulja
30. detsember –Tiger Woods, USA golfimängija

Surnud

[muuda |muuda lähteteksti]

Georg Otsa matus Estonias pildistatuna hotelli Viru katuselt. Lauljaga hüvasti jätma tulnute rivi oli mitme kilomeetri pikkune

Pikemalt artiklisSurnud 1975

19. jaanuar –Herbert Tampere, eesti folklorist ja muusikateadlane
21. jaanuar –Mascha Kaléko, saksakeelne juudi luuletaja
8. veebruar –Robert Robinson, briti keemik
10. veebruar –Níkos Kavvadías, kreeka kirjanik
14. veebruar –P. G. Wodehouse, inglise kirjanik
19. veebruar –Luigi Dallapiccola, itaalia helilooja
8. märts –George Stevens, USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist
13. märts –Ivo Andrić, Jugoslaavia kirjanik,Nobeli kirjandusauhind 1961
14. märts –Susan Hayward, USA näitleja
16. märts –T-Bone Walker, USA bluusimuusik
27. märts –Arthur Bliss, inglise helilooja ja dirigent
5. aprill –Jiang Jieshi, Hiina Vabariigi president 1950–1975
14. aprill –Fredric March, USA näitleja
13. mai –Marguerite Perey, Prantsuse füüsik
22. mai –Lefty Grove, USA pesapallur
2. juuni –Per Wahlöö, rootsi kirjanik
3. juuni –Eisaku Satō, Jaapani peaminister 1964–1972,Nobeli rahuauhind 1974
5. juuni –Paul Keres, Eesti maletaja
28. juuni –Rod Serling, USA stsenarist ja teleprodutsent
2. juuli –James Robertson Justice, briti filminäitleja
30. juuli –James Blish, inglise kirjanik
9. august –Dmitri Šostakovitš, vene helilooja
27. august –Haile Selassie, endine Etioopia keiser
4. september –Arvo Veski, eesti pedagoog
5. september –Georg Ots, eesti laulja
20. september –Saint-John Perse, Prantsuse diplomaat ja luuletaja;Nobeli kirjandusauhind 1960
27. oktoober –Rex Stout, USA kirjanik
20. november –Francisco Franco, Hispaania riigipea
29. november –Graham Hill, Briti vormelisõitja
25. detsember –Gunnar Kangro, eesti matemaatik
30. detsember –Hermann Paul Müller, Saksamaa mootorisportlane

Nobeli auhinnad

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]

1 2 3 4 5 6Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 298

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1975&oldid=6922205"

1975

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp