1936. aasta (MCMXXXVI ) oli 20. sajandi 36. aasta.
8. jaanuar –riigivanem Konstantin Päts kirjutas allarahvahääletuse korraldamise otsusele.9. jaanuar –Sõjaringkonnakohus mõistis kommunistVoldemar Tuberiku 15 aastaks sunnitööle.13. jaanuar – siseminister kinnitasEvangeeliumi Prii Usuühingute Liidu põhikirja.23. jaanuar – siseminister kinnitasSeitsmenda Päeva Adventusuühingute Eesti Liidu põhikirja.23. jaanuar – toimusEesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, etBerliini olümpiamängudele saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaksRahvusvahelises Olümpiakomitees Joakim Puhk .[ 1] 25. jaanuar – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32.[ 1] 27. jaanuar –Nikolai Grünthal valitiPetseri linnapeaks.30. jaanuar –Tallinna linnapeaJaan Soots avasHärjapea kanalisatsioonikollektori .1. veebruar –Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks saiBernhard Rein .[ 1] 2. veebruar –Eesti meistrivõistlused vabamaadluses toimusid esimest korda maakohas –Kohilas .[ 1] 3. veebruar – Eesti maadlejadErm Lund jaPeeter Mürk täitsid esimeste tõstjatenaBerliini olümpianormi .[ 1] 6. veebruar – algasidGarmisch-Partenkircheni taliolümpiamängud . Eestit esindas viis sportlast.[ 1] 6. veebruar – riigivanemKonstantin Päts võttis vastu kaupmeeste esindajad. 8. veebruar – toimus esimeneK. Pätsi nimeline Tallinna-Valkla-Tallinna teatesuusatamine , kus osales 13 meeskonda; võitis Harju maleva võistkond.[ 1] 9. veebruar – riigivanemKonstantin Päts võttis vastu Eestitöölisvanemad .16. veebruar –Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek, kus muu hulgas loobutiEesti jalgpallikoondise saatmisestBerliini olümpiamängudele ja nimetatiJalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks.[ 1] 17. veebruar – looduskaitseinspektorGustav Vilbaste astus ametisse.23. –25. veebruar – toimusrahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.23. veebruar –Angerburgis toimusidEuroopa meistrivõistlused jääpurjetamises , kus klassisMonotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.[ 1] 9. märts – Saksa saadikHans Frohwein esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.20. märts – lasti käibele esimesedKonstantin Pätsi näopildiga postmargid .1. aprill –Otepää alev sai Otepää linnaks.[ 2] [ 3] 2. aprill – tõstjaArnold Luhaäär täitisBerliini olümpia normi .[ 1] 6. aprill – moodustati piimaühisuste keskliitVõieksport .[ 4] 20. aprill – algasidMeierite Koja nõukogu valimised.22. aprill – siseminister kinnitasVanausuliste Usuühingute Liidu Eestis põhikirja.26. aprill – toimusrünnakpäev võõrapärasele nimele .26. aprill –Estonia kontserdisaalis toimus aktus, kus võimalikudBerliini olümpiamängudele minejad andsidJohan Laidonerile kuiEesti Olümpiakomitee esimehele pidulikutõotuse .[ 1] 12. mai – Eesti-Läti 10.Kreeka-Rooma maadluse maavõistlus, kus Eesti võitis Lätit 6:1.[ 1] 12. mai –Tallinna Saksa teatris toimus Eesti-Rootsi tõstmisvõistlus, kus Eesti võitis esimest korda Rootsit; seis jäi 3:2.[ 1] 17. mai – toimusidpõllumeeste konventide valimised.31. mai –Viljandimaalt alustasidElmar Kuuskler ,Aleksander Schmidt jaFerdinand Jephe süstaga teekondaBerliini olümpiamängudele . Nad jõudsid pärale8. augustil , olles läbinud 2000 km.[ 1] 7. juuni – SoomesLahtis püstitas kõrgushüppajaAksel Kuuse Eesti rekordi 1.95; rekord püsis 22 aastat.[ 1] 15. juuni – toimusplahvatus Männiku laskemoona ladudes , kushukkus 60 inimest.[ 4] 19. juuni – Eestis oli esimene raadiootsereportaaž spordivõistluselt:Felix Moor jaOskar Lõvi kommenteerisid kahepäevastEesti-Soome maavõistlust kergejõustikus .[ 1] 30. juuni – Leedus toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Ühtlasi jõudis sellelt võistluselt Eestisse esimest korda välismaal tehtud raadioreportaaž .[ 1] 7. juuli –Šotimaal lasti vette tulevased Eesti allveelaevadKalev jaLembit .[ 4] 4. august –Berliini olümpiamängud :Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.[ 1] 9. august –Berliini olümpiamängud :Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.[ 1] 13. august –Kiviõli kaevanduses jaõlitehas algas16. septembrini kestnud ulatuslikstreik .[ 4] 14. august – Tallinnas toimusidPirita kloostri 500. aastapäeva üritused.[ 4] 20. august –Norra saadikJohan Vilhelm Michelet esitas oma volitused riigivanemKonstantin Pätsile .30. august –Järva-Madisel avatiAnton Hansen Tammsaare ausammas .[ 4] 9. september – riigivanema otsusega pikendatikaitseseisukorda ühe aasta võrra.10. september – Ameerika Ühendriikide saadikArthur B. Lane ja Prantsusmaa saadikJean Helleu esitasid oma volitused riigivanemKonstantin Pätsile .15. september – avatiTallinna Tehnikainstituut , millerektoriks sai professorPaul Kogerman .20. september – avatiTallinna lennujaam .26. september –Mart Laagus valitiKalanduskoja esimeheks.7. oktoober – riigivanem Konstantin Päts asutasRiigivapi jaValgetähe teenetemärgi .8. oktoober – avatiÕpetajate Koda .15. oktoober –Eesti Pank laskis käibele 100-kroonise pangatähe.15. oktoober – valitsus lõpetasüliõpilaskonna edustuse tegevuse, määrates ühtlasi ametisseüliõpilaskonna kuraatori .[ 4] 23. oktoober – valitsus kinnitas sihtasutuseEesti Raamatufond põhikirja.23. oktoober – valitsus nimetasMihkel Hanseni Järva maavalitsuse esimeheks. 30. oktoober – neli endist riigivanemat (Jaan Tõnisson ,Ants Piip ,Jaan Teemant jaJuhan Kukk ) andsid Konstantin Pätsile üle märgukirja, milles nõudsidRahvuskogu valimiste ärajätmist.6. november – Eesti saadikJohan Leppik esitas oma volitused Itaalia kuningaleVittorio Emanuele III -le.10. november –Helmut Maandi valitiMaatööliste ja Väikemaapidajate koja esimeheks.24. november –Estonia kontserdisaalis toimus muusikPriit Veebeli eestvõttel esimenedžässikontsert .[ 4] 20. detsember – toimusidKäsitööstuskoja valimised.Detsembris ilmusAlbert Kivika romaan "Nimed marmortahvlil ".[ 4] Eestis valmis sel aastal kaks modernset pangamaja: TallinnasMajaomanike Pank ja TartusEesti Panga Tartu osakonna hoone .[ 4] Pikemalt artiklisSündinud 1936 4. jaanuar –Bao Long , Vietnami keiserliku perekonna pea12. jaanuar –Émile Lahoud , Liibanoni poliitik12. jaanuar –Raimonds Pauls , läti helilooja 28. jaanuar –Ismail Kadare , albaania kirjanik7. märts –Georges Perec , prantsuse kirjanik10. märts –Sepp Blatter , jalgpalliametnik18. märts –Frederik de Klerk , Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik19. märts –Ursula Andress , Šveitsi näitleja28. märts –Mario Vargas Llosa , Peruu kirjanik23. aprill –Roy Orbison , ameerika laulja29. aprill –Zubin Mehta , India dirigent3. juuni –Enn Üksti , eesti maletaja7. juuni –Ülo Laumets , eesti korvpallur23. juuni –Richard Bach , USA kirjanik26. juuni –Rein Ellermaa , eesti kergejõustiklane1. august –Yves Saint Laurent , prantsuse moelooja 12. august –Heldur Saade , eesti orkestrijuht21. september –Juri Lužkov , Venemaa poliitik26. august –Benedict Anderson , USA politoloog29. august –John McCain , USA poliitik19. september –Al Oerter , USA kettaheitja3. oktoober –Steve Reich , USA helilooja4. oktoober –Hannu Salama , soome kirjanik5. oktoober –Václav Havel , tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik24. oktoober –Jüri Arrak , eesti kunstnik24. oktoober –Bill Wyman , inglise muusik 29. september –Silvio Berlusconi , Itaalia poliitik11. oktoober –Jürgen Mittelstraß , saksa filosoof31. oktoober –Gavriil Popov , poliitik4. november –Didier Ratsiraka , Madagaskari poliitik9. november –Mihhail Tal , juudi päritolu maletaja15. november –Wolf Biermann , saksa laululooja19. november –Dick Cavett , USA telesaatejuht19. november –Ants Üleoja , Eesti koorijuht 21. november –Aleksandr Ginzburg , Vene kirjanik23. november –Mats Traat , eesti kirjanik ja luuletaja12. detsember –Iolanda Balaş , Rumeenia kergejõustiklane, kõrgushüppaja17. detsember –Klaus Kinkel , Saksamaa poliitik30. detsember –Fredrik Skagen , norra kirjanikkuupäev teadmata –Tariq Aziz , Iraagi poliitik Pikemalt artiklisSurnud 1936 4. jaanuar –Jaan Muna , eesti majandustegelane5. jaanuar –Vassili Oll , endine Uuemõisa vallavanem18. jaanuar –Rudyard Kipling , briti kirjanik,Nobeli kirjandusauhind 1907 20. jaanuar –George V ,Suurbritannia jaIirimaa kuningas,India keiser26. jaanuar –Aleksei Ossipov , endine Narva linnapea27. veebruar –Ivan Pavlov , vene füsioloog1. märts –Mihhail Kuzmin , vene kirjanik21. märts –Aleksandr Glazunov , vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent26. märts –Adolf II ,Schaumburg-Lippe vürst4. aprill –Gotthilf Leonhard Masing , baltisaksa keeleteadlane8. mai –Oswald Spengler , saksa filosoof12. juuni –Isidore Weiss , prantsuse kabetaja17. juuni –Julius Seljamaa , Eesti diplomaat28. juuni –Alexander Berkman , vene päritolu kirjanik ja aktivist29. juuli –Johannes Teksal , Eesti sõjaväelane1. august –Louis Blériot , prantsuse lendur ja lennukikonstruktor 15. august –Grazia Deledda , itaalia kirjanik,Nobeli laureaat 1926 19. august –Federico García Lorca , hispaania näitekirjanik ja luuletaja10. detsember –Luigi Pirandello , itaalia kirjanik,Nobeli kirjandusauhind 1934 27. detsember –Heikki Suolahti , soome helilooja
