Movatterモバイル変換

Mine sisu juurde

1931

Allikas: Vikipeedia

◄ |19. sajand |20. sajand|21. sajand
◄ |1900. aastad |1910. aastad |1920. aastad |1930. aastad|1940. aastad|1950. aastad|1960. aastad|►
◄◄ |◄ |1927 |1928 |1929 |1930 |1931|1932|1933|1934|1935|►|►►

See artikkelvajabtoimetamist.(November 2015)
Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.

Sündmused maailmas

[muuda |muuda lähteteksti]

Jaanuar

[muuda |muuda lähteteksti]

2. jaanuar –Ameerika Ühendriikide tuumafüüsik Ernest Lawrence leiutastsüklotroni, mida kasutatakse osakeste kiirendamiseks tuumafüüsika uuringutes.
3. jaanuar –Albert Einstein alustas koosastronoom Edwin Hubble'iga uurimistööd Ameerika ÜhendriikidesCalifornia Tehnoloogiainstituudis.
6. jaanuar – Ameerika leidurThomas Alva Edison esitas oma viimasepatenditaotluse.

Veebruar

[muuda |muuda lähteteksti]

4. veebruar –Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuhtJossif Stalin pidas kõne, milles kutsus üles kiireleindustrialiseerimisele, väites, et sõdu võidavad ainult tugevad tööstusriigid.
10. veebruar – algasidNew Delhi kuiIndia pealinna ametlikudinauguratsioonitseremooniad.
14. veebruar – Ameerika Ühendriikides linastus filmi "Dracula" originaalversioonBéla Lugosiga peaosas.
16. veebruar –Pehr Evind Svinhufvud valitiSoome presidendiks.

Märts

[muuda |muuda lähteteksti]

3. märts – laul "The Star-Spangled Banner" kinnitatiAmeerika Ühendriikide Kongressi otsusega Ameerika Ühendriikide hümniks.
7. märts – SoomesHelsingis avatiSoome parlamendihoone.
17. märts – Ameerika ÜhendriikideNevada osariigis legaliseeritihasartmängud.
18. märts –USA-s jõudis müügileJacob Schicki leiutatud esimeneelektripardel.

Aprill

[muuda |muuda lähteteksti]

6. aprill –Portugali valitsus kuulutasFunchalis Madeira ülestõusu tõttu välja sõjaseisukorra Madeiral jaAssooridel.
14. aprill –Madridis kuulutati väljaTeine Hispaania Vabariik.Kataloonia sai õiguse oma parlamendile ja presidendile.
22. aprill –Austria,Ühendkuningriik,Taani,Saksamaa,Itaalia,Rootsi ja Ameerika Ühendriigid tunnustasid Hispaania Vabariiki.
25. aprill –Ferdinand Porsche asutas SaksamaalStuttgardis autotootmisettevõttePorsche.

Mai

[muuda |muuda lähteteksti]

1. mai –New Yorgis lõpetatiEmpire State Buildingu ehitus.
4. mai –Kemal Atatürk valiti tagasiTürgi presidendiks.
6. mai – Nõukogude Liit jaLeedu uuendasid 1926. aastal sõlmitud mittekallaletungilepingut.
11. mai –Austria suurim pankCredit Anstalt läks pankrotti, vallandadesKesk-Euroopas finantskriisi.
13. mai –Rahvusvaheline Olümpiakomitee otsustas, et1936. aasta suveolümpiamängud toimuvadBerliinis.
23. mai – SuurbritanniaOxfordi Ülikool andis USA teadlaseleAlbert Einsteinile audoktori kraadi.
27. mai – SaksamaalAugsburgis tõusid professor Auguste Piccard ja füüsik Paul Kipfer õhku vesinikuga täidetud õhupalli külge kinnitatud õhukindlas kuulis, püüdes olla esimesed inimesed, kes jõuavad Maastratosfääri. Nad saavutasid kõrguse 15 606 meetrit (51 200 jalga) ja maandusid seejärelAlpides.

Juuni

[muuda |muuda lähteteksti]

3. juuni –Salvador Dalí avasPariisis Pierre Colle galeriis oma teise isikunäituse. Just sellel näitusel pandi esimest korda avalikult välja tema kuulsaimaks saav maal "Mälu püsivus" (ka: "Sulanud aeg" ja "Pehmed kellad").
5. juuni –Al Capone sai süüdistuse maksudest kõrvalehoidmises.
8. juuni – Suurbritannia valitsuse komitee andisNutumüüri ainuomandiõigusemoslemitele, kuid võimaldasjuutidele igal ajal juurdepääsu.
19. juuni –General Electric paigaldas esimese kaubanduslikufotodetektori ja mootorisüsteemi (ehk elektrisilma) Ameerika ÜhendriikideConnecticuti osariigis West Havenis asuvasse restorani.
19. juuni – jõustusGenfi sõjavangide konventsioon (1929)sõjavangide kohtlemise kohta.
20. juuni – USA presidentHerbert Hoover andis välja Hooveri moratooriumi, püüdes peatadaKesk-Euroopa panganduskriisi põhjustamast ülemaailmset finantskrahhi.

Juuli

[muuda |muuda lähteteksti]

9. juuli – SaksaPreisimaa Maapäev kiitis heaksRemarque'i romaani „Läänerindel muutuseta“ eemaldamise kooliraamatukogudest.
31. juuli – pärast visiiti Nõukogude Liitu ütles kirjanikGeorge Bernard Shaw Varssavis, et teised riigid peavad järgima NSV Liidu "tähelepanuväärset eeskuju"[[]] ning kirjeldas Stalinit kui "kõige ausamat ja võimekamat meest".

August

[muuda |muuda lähteteksti]

10. august –Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas hukkus 8,0-magnituudises maavärinas enam kui 10 000 inimest.
21. august – Berliinis avati kaheksas Suur Saksa raadionäitus. Vaatamisväärsuste hulka kuulus esimeneostsilloskoobiga (Brauni toruga) elektroonilinetelevisioonivastuvõtja.

September

[muuda |muuda lähteteksti]

18. september –Mandžuurias puhkesMandžuuria kriis.
3. september – Jugoslaavia kuningasAleksander I kuulutas dekreediga väljaJugoslaavia kuningriigi põhiseaduse.
14. september – Londonis avati teine ümarlauakonverents India iseseisvuse teemal.
17. september –RCA Records tutvustas New YorgisSavoy-Plaza hotellis toimunud demonstratsioonil uudsetLP-plaati.
23. september – Nõukogude Liit teatasJaapanile, et ta ei nõustu Jaapani sissetungigaMandžuuriasse.
28. september – avatiPraha loomaaed.

Oktoober

[muuda |muuda lähteteksti]

5. oktoober – Ameerika piloodidClyde Pangborn jaHugh Herndon lõpetasid esimese katkestusteta lennu üleVaikse ookeani, jõudesWashingtoni osariiki 41 tundi pärastJaapanist lahkumist.
7. oktoober –New Yorgis Eastman Kodaki laboris tehti maailma esimene infrapunafoto.
12. oktoober – Brasiilias pühitseti sisse kuulusLunastaja Kristuse kuju, mis on 30 m kõrge ja vaatega Corcovado mäeltRio de Janeiro linnale.
17. oktoober – Ameerika gangster Al Capone mõistetiChicagos maksudest kõrvalehoidmise eest 11 aastaks vangi.
21. oktoober – Ameerika leiduri Thomas Alva Edisoni matusepäeval paluti ameeriklastel (USA presidendiHerbert Hooveri palvel) lülitada oma kodudes tuled välja kell 22.00 Ida aja järgi üheks minutiks, et leinata tema lahkumist.

November

[muuda |muuda lähteteksti]

2. november –DuPont teatas uue sünteetilise kummi DuPrene leiutamisest, mida tänapäeval tuntakseneopreenina.
7. november –Mao Zedong kuulutas väljaHiina Nõukogude Vabariigi.
21. november – esilinastus USA filmirežissööriJames Whale'i õudusfilm "Frankenstein", millesColin Clive kehastasVictor Frankensteini jaBoris Karloff Frankensteini koletist.
26. november – Ameerika Ühendriikide keemikHarold Urey avastas raske vesiniku, mis hiljem nimetatideuteeriumiks .

Detsember

[muuda |muuda lähteteksti]

5. detsember –Moskvas lasti Jossif Stalini käsul õhkuPäästja Kristuse katedraal.
26. detsember – USA-s esilinastusMata Hari eluloo ainetel tehtud samanimeline mängufilm, kus nimiosa mängis rootslannaGreta Garbo.
30. detsember – Soomes lõppes kahepäevane hääletuskuiva seaduse üle. 70,5% hääletas seaduse täieliku kaotamise poolt.

SündmusedEestis

[muuda |muuda lähteteksti]

25. jaanuar – toimusidEesti meistrivõistlused poksis, mis aga jäid pooleli, sestKalevi võistkond lahkus kohtunike ebaobjektiivsuse tõttu.^[1]
25. jaanuar –Eesti korvpallikoondis võitisRiias Läti koondist 46:30.^[1]
13. veebruar –Eesti Spordileht avaldas1930.aasta parimate sportlaste nimekirja, mis koostatirahvahääletuse tulemusena. Aasta sportlaseks valiti kergejõustiklaneElmar Rähn 856 häälega.^[1]
15. veebruar –Eesti jääpallimeeskond kaotasViiburis Soomele suurelt: 0:10.^[1]
22. veebruar –Eesti jääpallimeeskond võitis kodus sulajää oludes Lätit 8:1.^[1]
22. veebruar – Eesti meisterAleksander Mitt jäi Helsingiskiiruisutamise MM-il ühel distantsil viimaseks ehk 20. kohale.^[1]
28. veebruar –Rakveres toimusidEesti meistrivõistlused suusatamises. 25 km distantsi võitisTheodor Andresson.^[1]
28. veebruar – Eesti saadikAugust Schmidt esitas oma volitused Suurbritannia kuningaleGeorge Vle.
1. märts –Estonias kanti ette Eesti esimeneoratoorium "Hiiob" (heliloojaArtur Kapp).^[2]
7. märts – USA-s resideerivOsvald Käpp tuli vabamaadluse kergekaalusNew Yorgi meistriks.^[1]
8. märts – lõppesid7. märtsil alanudEesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus osales 47 sportlast.^[1]
9. märts – lõppesKaitseliidu 115 km pikkune suusamatkAserilt Soome linnaKotkasse. Matk oli alanud7. märtsil.^[1]
19. märts – asutatiEesti Veeremängu Liit.^[1]
22. märts – Tallinnas algas IIvabadussõjalaste kongress.^[2]
26. märts –Estonia teatris toimusErnst Idla võimlemisrühmade esinemine, mis tõi spordiringkondades kaasa terava vastukaja,sest esinemisega rikkusid sportlased asjaarmastajate määrusi^[küsitav].^[1]
30. märts –Prahas lõppesidEuroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eesti võitis kaks hõbemedalit.^[1]
1. aprill – toimus esimese Eestis ehitatudveduri katsesõit TallinnastTürile.^[2]
11. aprill – asutatiTartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut.
19. aprill –Tallinna Kalevi poksivõistlused: pärastLeopold Nielenderi jaAleksander Reino matši tungisid mitu lauakohtunikku ja osa publikust kohtunikNikolai Matsovile kallale.^[1]
26. aprill – asutatiEesti Laskurliit^[1], kes pidas samal päeval ka I peakoosoleku Tallinnas.
12. mai – Riigikogu võttis vastupedagoogiumide seaduse: senise viie õpetajate seminari asemel jäetakse alles kaks.^[2]
28. mai – Riias toimus Eesti-Läti jalgpallimaavõistlus, mille Eesti võitis 1:0.^[1]
6. juuni – Tallinnas avatimälestussammas 1905. aasta Uue turu veretöö ohvrite mälestuseks.^[2]
6. juuni – Tallinnas toimusTallinna Spordi jalgpallimeeskonna jaBerliini Preusseni vahel matš, mille Tallinn võitis 3:0.^[1]
9. juuni – valitsus kinnitas sihtasutuseEesti Kultuurfilm põhikirja.
9. juuni – Tallinnas toimusEesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1. See oli ühtlasi Eesti 50. maavõistlus ja pärast seda matši kinkis riigivanemKonstantin Päts oma lemmikmängijaleLeonhard Kassile portsigari.^[1]
14. juuni – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegi Soome kergejõustiku paremik.^[1]
17. juuni – Helsingis toimusEesti-Soome maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:3.^[1]
21. juuni – toimus esimene üle-eestilineklassiturniir males, mis saiEesti meistrivõistluste eelturniiriks. Klassiturniiri võitisGunnar Friedemann.^[1]
22. juuni – Eestis toimus esimenemootorrataste tähesõit (505 km), mille finiš oliNarva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72ekipaaži (sh 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitisElmar Prüüs.^[1]
29. juuni –Vilniuses^[küsitav] toimusEesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlus kergejõustikus, kus Eesti jäi viimaseks.^[1]
Juunis hakkas tööleEesti Kiviõli uus õlivabrik.^[2]
10. juuli – loodiPõllutöökoda.^[2]
12. juuli –Vastseliina koguduse õpetajaEduard Ermits õnnistasSuurel Munamäel Haanja valla põllumeeste kogu rohelise lipu.
19. juuli – riigivanemKonstantin Päts sõitis eravisiidileSoome.
25. juuli – üle Tallinna lendab taas (varem24. september 1930) polaarekspeditsioonile suunduv Saksa õhulaevGraf Zeppelin.^[2]
26. juuli – avatiLohusuu lahingu mälestussammas.
27. juuli – kell 17.00 süütas välkOleviste kiriku tornikiivri. Kustutustööd lõppesid järgmisel päeval.
16. august – pikamaaujujaAleksander Laas alustas üleSoome lahe ujumist.^[3]
15. september – riigivanemKonstantin Päts tutvus lennuväeosaga ja sooritas kapten Kitvelli juhitaval lennukil nr 114 veerandtunnise lennu Pirita-Kose ja Tallinna kohal.
23. september –Felix Moor tegi raadioreportaaži TallinnaOleviste kiriku torni tipust, kus tehti27. juulil pikselöögist puhkenud põlengu järgset remonti.
31. oktoober – liiklust alustati 88 km pikkusel laiarööpmeliselTartu–Petseri raudteeliinil.^[2]
Oktoobris hakkas ilmumaEesti Entsüklopeedia.
1. detsember – liiklust alustati 96 km pikkusel kitsarööpmeliselRapla–Virtsu raudteel.^[2]
12. detsember – Tallinna-Haapsalu rahukogu otsustas vabastadaAugust Hanko võlavanglast.
13. detsember – algasidPõllutöökoja valimised.
Detsembris hakkas ilmumaEesti Kirjanduse Seltsi väljaantav populaarteaduslik raamatusari "Elav teadus".^[2]

Sündinud

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklisSündinud 1931

11. jaanuar –Sulev Nõmmik, eesti näitleja
16. jaanuar –Johannes Rau, Saksa poliitik
1. veebruar –Boriss Jeltsin, Vene poliitik
2. märts –Mihhail Gorbatšov, Nõukogude Liidu poliitik ja viimane riigipea
11. märts –Leo Laks, eesti ajaloolane ja tõlkija
28. märts –Vaino Väljas, Eesti poliitik ja diplomaat
29. märts –Kaupo Ilmet, eesti metsandustegelane
1. aprill –Ita Ever, eesti näitleja
5. juuni –Helgi Vihma, eesti keeleteadlane
23. juuni –Ola Ullsten, Rootsi poliitik
26. juuni –Arvo Ots, eesti energeetikateadlane
27. juuni –Martinus Veltman, hollandi füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
17. juuli –Caroline Graham, inglise näitekirjanik, stsenarist ja kirjanik
30. august –Jack Swigert, USA astronaut
7. september –Enno Hallek, väliseesti maalikunstnik
17. september –Jean-Claude Carrière, prantsuse stsenarist ja näitekirjanik
1. oktoober –Tamara Rõlova, vene kiiruisutaja
8. oktoober –Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
19. oktoober –John le Carré, inglise kirjanik
5. november –Charles Taylor, kanada filosoof
21. november –Arno Annus, eesti tehnikateadlane
14. detsember –Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar, Eesti filmilavastaja ja publitsist
18. detsember –Gunnel Lindblom, rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja

Surnud

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklisSurnud 1931

26. veebruar –Albert Saß, endine Kasti mõisnik ja Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president
7. märts –Akseli Gallen-Kallela, soome kunstnik
19. aprill –Voldemar Aders, Eesti diplomaat
19. mai –Aleksander Mülber, eesti maalikunstnik ja graafik
18. oktoober –Thomas Alva Edison, USA leidur

Nobeli auhinnad

[muuda |muuda lähteteksti]

füüsika – auhinda välja ei antud
keemia –Carl Bosch,Friedrich Bergius
meditsiin –Otto Heinrich Warburg
kirjandus –Erik Axel Karlfeldt
rahu –Jane Addams jaNicholas Murray Butler

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]

↑^1,00^1,01^1,02^1,03^1,04^1,05^1,06^1,07^1,08^1,09^1,10^1,11^1,12^1,13^1,14^1,15^1,16^1,17^1,18^1,19^1,20^1,21^1,22ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑^2,00^2,01^2,02^2,03^2,04^2,05^2,06^2,07^2,08^2,09^2,10Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 224–225
↑ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1931&oldid=6832356"

1931

Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp