Movatterモバイル変換

Mine sisu juurde

1928

Allikas: Vikipeedia

◄ |19. sajand |20. sajand|21. sajand
◄ |1890. aastad |1900. aastad |1910. aastad |1920. aastad|1930. aastad|1940. aastad|1950. aastad|►
◄◄ |◄ |1924 |1925 |1926 |1927 |1928|1929|1930|1931|1932|►|►►

1928. aasta (MCMXXVIII) oli 20. sajandi 28. aasta.

Sündmused maailmas

[muuda |muuda lähteteksti]

Jaanuar

[muuda |muuda lähteteksti]

...

Veebruar

[muuda |muuda lähteteksti]

11. veebruar –Šveitsis Sankt Moritzis algasidII taliolümpiamängud.

Märts

[muuda |muuda lähteteksti]

...

Aprill

[muuda |muuda lähteteksti]

...

Mai

[muuda |muuda lähteteksti]

17. mai –Hollandis Amsterdamis algasidIX kaasaegsed suveolümpiamängud.

Juuni

[muuda |muuda lähteteksti]

9. juuni –Charles Kingsford-Smith jaCharles Ulm lendasid esimestena maailmas üleVaikse ookeani.

Juuli

[muuda |muuda lähteteksti]

6. juuli –New Yorgis esilinastus 57-minutinehelifilm, krimidraama "Lights of New York" ("New Yorgi tuled").

August

[muuda |muuda lähteteksti]

...

September

[muuda |muuda lähteteksti]

...

Oktoober

[muuda |muuda lähteteksti]

12. oktoober –Bostoni lastehaiglas kasutati esimest korda "raudkopsu".
15. oktoober –Saksamaa dirižaabel (õhulaev)Graf Zeppelin tegi esimese kommertslennu üleAtlandi ookeani, maandudesUSA New Jersey osariigis Lakehursti linnas.

November

[muuda |muuda lähteteksti]

...

Detsember

[muuda |muuda lähteteksti]

...

SündmusedEestis

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis1928. aasta Eestis

1. jaanuar – toimus1928. aasta rahareform.Markade-pennide asemel hakkasid kehtimakroonid-sendid.
6. jaanuar –Riias toimusTartu Noorte Meeste Kristliku Ühingu võrkpallimeeskonna ja sealse, eelmise aasta mitteametlikuks maailmameistriks tulnud meeskonna JKSi vahel matš, mille võitis Tartu 2:0^[1].
29. jaanuar – lõppesidEesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Mitmevõistluses võitisChristfried Burmeister^[1].

5. veebruar –Eesti Spordi Keskliit kinnitasAmsterdami olümpiaks ettevalmistuseeelarve (238 000marka) kuni 1. maini. Eelarve suurimad kulud olid kergejõustikule ja jalgpallile^[1].
13. veebruar –Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid kiiruisutajadChristfried Burmeister jaAleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 15^[1].
14. veebruar –Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid taas (võistlesid ka13. veebruar) kiiruisutajadChristfried Burmeister jaAleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 19^[1].
16. veebruar – liikluseks avatiLelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee^[2]. Nüüd sai Tallinnast Pärnusse varasema 14 tunni asemel 6 tunniga^[2].
19. veebruar –Tallinnas avatiEesti esimene raadionäitus. Tuntud välisfirmade kõrval osalesid ka kohalikud raadiotöökojad ja -amatöörid.
24. veebruar – kogu Eestis toimusid suured pidustused omariikluse 10. aastapäeva puhul^[2].
25. veebruar –Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegiAleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale^[1].
28. veebruar – Tallinnas asutatijalgpalliselts Estonia^[1].
29. veebruar – valitsuse otsusel müüdi Eestistuletikkude valmistamise ainuõigus Rootsi tikutootmisettevõttele^[2].

12. märts – Tallinnas lõppesidesimesed Eestis peetud rahvusvahelised jääpurjetamisvõistlused. Need kestsid kaks päeva ja need võitisErik Holst^[1].

2. aprill –Eesti Spordi Keskliidu esimeheks sai kindralJohan Laidoner^[1].
18. aprill – asutatiVälis-Eesti Ühing^[2].
27. aprill – Tallinnas avati esimene autonäitus: eksponeeriti 22sõidu- ja 8veoautot^[2].

7. mai – asutatiPärnumaa Spordiliit^[1].
15. mai – Viljandis asutatispordiselts Sakala^[1].
18. mai –Tallinna tehnikumis kaitsesdiplomitöö Johanna Tammison, kellest sai Eesti esimene naisinsener^[2].
25. mai – Riigikogu võttis vastu "Raudteevõrgu arendamise seaduse"^[2].

2. juuni – Ohvitseride Keskkogu ruumides valitiväeosaülemate aukohtu esimene koosseis.
3. juuni – Tallinnas toimusidEesti meistrivõistlused maratonis, kus üllatuslikult võitis ajakirjanikust spordimeesKarl Laas^[1].
10. juuni – avatiOtepää Vabadussõja mälestussammas.
17. juuni – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud esimene Eesti-Soome tennisemaavõistlus, mille Eesti kaotas 5:12^[1].
26. juuni – Tallinnas avatirootsi nüüdiskunsti ülevaatenäitus, kus oli eksponeeritud üle 300 teose^[2].
27. juuni – Tartus avati kuningasGustav Adolf II ausammas^[2].
30. juuni – Tallinnas toimus 2. juulini kestnudIX üldlaulupidu^[2].

7. juuli – esimest korda toimusjooks ümber Viljandi järve^[1].
8. juuli – asutatiEesti Jahtklubide Liit^[1].
12. juuli – Nõukogude jäälõhkujaKrassin (selle kapten oli eestlaneKarl Jõgi) päästisTeravmägede lähedalUmberto Nobile ekspeditsiooni ellujäänud^[2].

31. august – Tartus asutatiEesti Maanaiste Keskselts^[2].
31. august –Haapsalus asutati Läänemaa spordiseltsLäänela^[1].

1. september –Eesti laskis käibele esimesed kümnekroonised paberrahad.
8. september –Estonia teatris esietendus esimese algupärase eesti ooperinaEvald Aava "Vikerlased".
9.–10. september – toimus esimene üleriiklik loomakaitse kongress.
15. september – tegevust alustasTartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut^[1].

14. oktoober –Tõrvas avatiVabadussõja mälestussammas.
26. oktoober –Timotheus Grünthal valitiriigikohtunikuks.

Novembris ilmusAugust Gailiti romaan "Toomas Nipernaadi"^[2].

6. detsember –Jaan Jaago tuliMünchenis elukutseliste maadluses seitsmendat korda maailmameistriks^[2].
14. detsember –Käreveres kukkus kokku äsja valminudsild üleEmajõe.

Sündinud

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklisSündinud 1928

1. jaanuar –Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
18. jaanuar –Aleksandr Gomelski, vene korvpallitreener
24. jaanuar –Desmond Morris, Briti antropoloog ja kirjanik
24. jaanuar –Vladimir Nikolajev, Eesti võrkpallitreener
8. veebruar –Vjatšeslav Tihhonov, Nõukogude Liidu filminäitleja
15. veebruar –Eno Raud, eesti kirjanik
22. veebruar –Ingrid Wigernæs, norra murdmaasuusataja
24. veebruar –Michael Harrington, USA demokraatlik sotsialist
31. märts –Gordie Howe, kanada hokimängija
7. aprill –Alan J. Pakula, USA filmilavastaja, – produtsent ja -stsenarist
20. aprill –Arvo Kruusement, eesti filmilavastaja
23. aprill –Shirley Temple (Shirley Temple Black), ameerika näitleja ja poliitik
10. mai –Arnold Rüütel, eesti poliitik
24. mai –William Trevor, iiri kirjanik
2. juuni –Stig Claesson, rootsi kirjanik ja kunstnik
15. juuni –Laurence Badie, prantsuse teatri- ja filminäitleja
13. juuli –Ellen Niit, eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija
28. juuli –Vive Tolli, eesti graafik
6. august –Andy Warhol, USA kunstnik
21. august –Chris Brasher, Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik
3. september –Ion Druță, Moldova kirjanik
9. oktoober –Einojuhani Rautavaara, soome helilooja
18. november –Sheila Jordan, Ameerika Ühendriikide džässlaulja
22. november –Uno Aava, eesti rallisõitja
23. november –Kalmer Tennosaar, eesti laulja
12. detsember –Tšõngõz Aitmatov, kirgiisi kirjanik
31. detsember –Veijo Meri, soome kirjanik

Surnud

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklisSurnud 1928

6. jaanuar –Alvin Kraenzlein, USA kergejõustiklane
16. jaanuar –Bernhard III, endine Sachsen-Meiningeni hertsog
28. jaanuar –Vicente Blasco Ibáñez, hispaania kirjanik
24. märts –Mindaugas II, Leedu kuningas 1918. aastal
25. aprill –Peter von Wrangell, üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas
18. juuni –Roald Amundsen,Norra polaaruurija
9. august –Friedrich II, endine Badeni suurhertsog
12. august –Leoš Janáček, tšehhi helilooja
16. oktoober –Sally von Kügelgen, baltisaksa maalikunstnik
21. november –Heinrich XXVII, Reußi noorema liini vürst

Nobeli auhinnad

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 218–220

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1928&oldid=6952312"

1928

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp