Movatterモバイル変換

Mine sisu juurde

1919

Allikas: Vikipeedia

See artikkelvajabtoimetamist.(Detsember 2012)
Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

◄ |19. sajand |20. sajand|21. sajand
◄ |1880. aastad |1890. aastad |1900. aastad |1910. aastad|1920. aastad|1930. aastad|1940. aastad|►
◄◄ |◄ |1915 |1916 |1917 |1918 |1919|1920|1921|1922|1923|►|►►

1919. aasta (MCMXIX) oli 20. sajandi 19. aasta.

SündmusedEestis

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis1919. aasta Eestis

1. jaanuarist 1919 asutati Tallinna kutseline tuletõrje, 12-mehelises koosseisus^[1]
7. jaanuar –Vabadussõda: algas Eesti väe vastupealetung.
9. jaanuar – Eesti vägi vabastasJõgeva.
14. jaanuar – Eesti vägi vabastasTartu.
17. jaanuar –Eesti jaSoome vabatahtlikud maabusid Eesti laevadeltUdria rannas. VtUdria dessant
Eesti Ajutine Valitsus tunnistasRuhnu saare Eesti vabariigi osaks.
18. jaanuar – Eesti vägi vabastasNarva.
31. jaanuar – asutatiPeipsi Laevastiku Divisjon.
31. jaanuar – toimusPaju lahing, mille võitmine avas Eesti väele teeValka.
16.–21. veebruar –Kuivastu mõisas toimunud Vabadussõtta mobiliseeritud kutsealuste vastuhakk kasvas üle suuremat osaSaaremaast haaranudSaaremaa mässuks.
24. veebruar – Tallinnas tähistatiEesti Vabariigi esimest aastapäeva sõjaväeparaadiga^[2].
24. veebruar – Ajutine Valitsus asutasVabadusristi^[2].
24. veebruar – Ajutine Valitsus asutasEesti Panga^[2].
24. veebruar – loodiEesti Punane Rist.
20. märts – lasti käibele 1-margane kassatäht.
26. märts – ilmus ajakirjaSõdur esimene number.
3. aprill –Sõjavägede Ülemjuhataja andis korralduseSõjakooli loomiseks.
23. aprill – avatiAsutav Kogu.
25. aprill –Narva saiPunaarmee suurtükitulest rängalt kannatada: hävitatudJoaoru linnaosas jäi peavarjuta 2000 inimest.
4. mai – Tallinnas hakkas tegutsemaÜle-eestilise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakond^[2].
8. mai – ametisse valiti esimeneVabariigi Valitsus, mille eesotsas oliOtto Strandman.
13. mai –Narvas jaGattšinas paiknevNikolai Judenitši juhitavLoodearmee alustas pealetungiPetrogradile
18. mai – Meteoroloogia jaam nimetati ümberMereobservatooriumiks ning seda peetakse Eesti riikliku ilmateenistuse loomiseks.^[3]
25. mai – Eesti vägi vallutasPihkva.

4. juuni –Asutava Kogu poolt võeti vastuEesti Vabariigi valitsemise ajutine kord
5. juuni – sakslaste rünnakuga Eestisoomusrongidele Amata jõe silla juures algasLandesveeri sõda.
19. juuni – Tallinnas toimusEesti Ajakirjanikkude Liidu asutamiskoosolek^[2].
21.–23. juuni – toimusVõnnu lahing Landeswehri jaRauddiviisiga. Lahingu võitsid eestlased. Selle mälestuseks tähistataksevõidupüha.

3. juuli – lõppes Landesveeri sõda. Sõlmiti vaherahu.
9. juuli – Tallinnas avati eesti kunstnike tööde suur ülevaatenäitus^[2].

2. august –Vabariigi Valitsuse otsusega annetati USA sõjaväelastele J. C. Groom'ile, G. Dawley'le, Ray R. Powers'ile, J. C. Miller'ile, John Thors'ile, Franklin'ile ja A. A. Granstedt'ile Eesti riigi ülesehitamisel avaldatud aineliste ja moraaliliste toetuste eestVabadusrist^[4]; see on esimene Vabadusristi annetamine üleüldse.
2. august –Pirita jõe basseinis algasidEesti esimesed meistrivõistlused ujumises^[5].

Septembris avati kaksmuusikakõrgkooli:Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool ja Estonia Seltsi Kõrgem Muusikakool^[2] (Tallinna Kõrgem Muusikakool).
6.–7. september – Tallinnas toimus Eesti kirjanike esimenekongress, kus valitiKirjanikkude keskkomitee^[2].
17. september – Pihkvas algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel.
18. september – Tartu maakonna nõukogu otsustas liita seniOudova maakonda kuulunudPiirisaare idaosaKastre-Võnnu vallaga.

1. oktoober – Tartus alustas tegevust Eesti esimene kunstikõrgkool:Kõrgem Kunstikool Pallas^[2].
10. oktoober – EestiAsutav Kogu võttismaareformi teostamiseks vastumaaseaduse^[2].
10.–23. oktoober – Eesti soomusrongid võitlesidRiias Pavel Bermondt-Avalovi vägedega.
12. oktoober –Narvas jaGattšinas paiknevNikolai Judenitši juhitavLoodearmee alustas pealetungiPetrogradile.
12. oktoober – asutatiNoorsoo Karskusühing^[2].
13. oktoober –Jõgeva jaNuustaku said aleviks.
18. oktoober – miilits nimetati ümberpolitseiks.
26. november –9. detsember – toimusidKrivasoo lahingud, eestlased likvideerisid venelaste läbimurded.
16. november – Vabadussõda:Irboska alt saabus läbi rinde EestisseVenemaa esindaja Maksim Litvinov.
19. november – Vabadussõda:Venemaa esindaja Litvinoviga lepiti kokkuvangide vahetamises javaherahus alates24. novembrist (vaherahu ei jõustunud).
30. november – Tallinnas toimus Eesti Ispordikongress^[2].

1. detsember – avaaktusTartu Ülikoolis. Tööd alustas 7 teaduskonda 74 õppejõu ja 351 üliõpilasega^[2].
4. detsember –Tartu rahu läbirääkimised: Eesti rahusaatkond eesotsasJaan Poskaga jaNõukogude Venemaa rahusaatkond eesotsasAdolf Joffega kogunesid Tartusse.
5. detsember – Tartu rahu: Tartus algasid rahuläbirääkimised.
31. detsember – Vabadussõda: kirjutati allavaherahulepingule, mis jõustus3. jaanuaril 1920.

Sündmused maailmas

[muuda |muuda lähteteksti]

Jaanuar

[muuda |muuda lähteteksti]

5. jaanuar –Saksamaal Münchenis asutatiSaksa Töölispartei. (Hiljem nimetati see ümberNatsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks.)
7. jaanuar – algasJõuluülestõus Serbia okupatsiooni vastuMontenegros.
10. jaanuar –Loode-Saksamaal asutatiBremeni Nõukogude Vabariik.
10. jaanuar – Reinimaal kuulutati väljaFlaschenhalsi Vabariik.
18. jaanuar – avatiPariisi rahukonverents.
25. jaanuar –Pariisi rahukonverentsil asutatiRahvasteliit.
29. jaanuar –USA osariigid ratifitseerisid konstitutsiooni 18. paranduse, millega kuulutati ebaseaduslikuks alkohoolsete jookide tootmine, transport ja müük. Parandus jõustus16. jaanuaril 1920.

Veebruar

[muuda |muuda lähteteksti]

...

Märts

[muuda |muuda lähteteksti]

23. märts –Benito Mussolini asutasfašistliku liikumiseFasci d'Italiani di Combattimento.

Aprill

[muuda |muuda lähteteksti]

4. aprill –Baieris loodi nõukogude vabariik. (See likvideeriti1. mail 1919.)

Mai

[muuda |muuda lähteteksti]

22. mai –Läti Vabadussõda:Balti Landesveer jaSaksa Rauddiviis Rüdiger von der Goltzi üldjuhtimisel vallutasidRiia.^[6]

Juuni

[muuda |muuda lähteteksti]

1. juuni –Soomes hakkas kehtima nnkuiv seadus.
28. juuni –Saksamaa esindajad allkirjastasidPariisi lähedalVersailles' lossiPeeglisaalis rahulepingu.

Juuli

[muuda |muuda lähteteksti]

6. juuli – esimenedirižaabel,Briti päritoluR-34 jõudis üleAtlandi ookeani lennatesNew Yorki.

August

[muuda |muuda lähteteksti]

11. august –Saksamaal kuulutasRahvuskogu välja "Weimari konstitutsiooni".

September

[muuda |muuda lähteteksti]

...

Oktoober

[muuda |muuda lähteteksti]

7. oktoober – rajatiHollandi lennufirma KLM, mis on praegu maailma vanim tegutsev lennufirma.
19. oktoober –USA Senat hääletasVersailles' rahulepingu ratifitseerimise vastu. Sellega jäiUSA Rahvasteliidust välja.

November

[muuda |muuda lähteteksti]

28. november – esimese naisena valitiSuurbritannia parlamenti LeediNancy Astor.

Detsember

[muuda |muuda lähteteksti]

...

Sündinud

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklisSündinud 1919

1. jaanuar –Daniil Granin, vene kirjanik
6. jaanuar –Roy Cochran, USA kergejõustiklane
13. veebruar -Ernest Jennings Ford (Tennessee Ernie Ford), USA laulja
17. jaanuar –Ilmar Talve, eesti kirjanik ja etnoloog
10. märts –Pavel Bogovski, Eesti arstiteadlane ja akadeemik
13. märts –Marie Nyswander, USA arstiteadlane
18. aprill –Ian Smith, Rodeesia poliitik
19. mai –Juhan Peegel, eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, kirjanik
15. september –Aadu Birk, Eesti ja Saksamaa sõjaväelane
30. september –Endel Bergmann, eesti skulptor
22. oktoober –Doris Lessing, inglise kirjanik
26. oktoober –Heinrich IV, Reußi vürstliku perekonna pea
10. november –Mihhail Kalašnikov, vene relvakonstruktor
21. november –Diana Laev, eesti graafik
19. november –Gillo Pontecorvo, Itaalia filmilavastaja

Surnud

[muuda |muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklisSurnud 1919

27. jaanuar –Endre Ady, ungari luuletaja
2. veebruar –Julius Kuperjanov,Vabadussõja kangelane
16. veebruar –Axel Baron Buxhoeveden, viimne Saaremaa maamarssal (tapeti)
27. aprill –Anton Irv,Eesti sõjaväelane jaVabadussõja väejuht
5. november –Oskar Eller,Eesti sõjaväelane jaVabadussõja kangelane
3. detsember –Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik

Nobeli auhinnad

[muuda |muuda lähteteksti]

füüsika –Johannes Stark
keemia – auhinda välja ei antud
meditsiin –Jules Bordet
kirjandus –Carl Friedrich Georg Spitteler
rahu –Thomas Woodrow Wilson

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]

↑Tallinna kutseline tuletõrje, Postimees (1886-1946), nr. 299, 30 detsember 1943
↑^2,00^2,01^2,02^2,03^2,04^2,05^2,06^2,07^2,08^2,09^2,10^2,11^2,12Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 192–198
↑ILMATEENISTUS 100 ilmateenistus.ee
↑https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.15:70
↑ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
↑Eesti ajalugu : kronoloogia / Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Mati Laur ... Tallinn 2015

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1919&oldid=6692316"

1919

Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp