14. jaanuar (vkj. 1. jaanuar) – Eestis oli loenduse andmetel 37keskhariduskooli: 6poeglastegümnaasiumi, 3reaalkooli, 1 poeglaste eragümnaasium, 4 poeglaste erakeskkooli, 1progümnaasiumikursusega poeglaste erakool, 10 tütarlastegümnaasiumi, 4 tütarlaste eragümnaasiumi, 1 tütarlaste eraprogümnaasium, 5 gümnaasiumikursusega tütarlaste erakeskkooli ja 2 progümnaasiumikursusega erasegakooli[1]. Neis koolides õppis kokku 13 050 õpilast, kellest umbes 7000 olideestlased[2].
8. aprill (vkj 26. märts) – Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel korraldati Petrogradis u 40 000 (neist u 15 000 sõjaväelased) osalejaga eestlaste demonstratsioon.
15. juuli (vkj 2. juuli) –Narva Seltskondlik Komitee viis läbi rahvaküsitluseNarva haldusliku kuulumise osas[2]. Küsitluse tulemused näitasid, et enamik küsitletutest pooldas Narva ja selle ümbruse eraldumistJamburgi maakonnast ja ühtlasi loodava Narva maakonna kuulumist Eestimaa koosseisu[2].
28. november (vkj. 15. november) –Toompeale kogunenud Maanõukogu kuulutas end enne Eesti Asutava Kogu kokkukutsumistEestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks[2].
20. november – Briti armee alustasCambrai juures mitmesaja tankiga pealetungi Saksa vägedele. Lahingus sai kümneid tuhandeid sõdurit surma ja haavata. Lahing lõppes tulemusteta.
6. detsember –Halifaxi plahvatus:KanadasHalifaxi sadamas plahvatas lõhkeaineprahilaev Mont Blanc. See oli suurim ja laastavaim inimtekkeline plahvatus enne Hiroshima aatomipommi. 2000 inimest sai surma, üle 2000 jäi kadunuks, 9000 sai vigastada ja 25 000 jäi peavarjuta.
