Movatterモバイル変換

Mine sisu juurde

1583

Allikas: Vikipeedia

◄ |15. sajand |16. sajand|17. sajand|►
◄ |1550. aastad |1560. aastad |1570. aastad |1580. aastad|1590. aastad|1600. aastad|1610. aastad|►
◄◄ |◄ |1579 |1580 |1581 |1582 |1583|1584|1585|1586|1587|►|►►

1583. aasta (MDLXXXIII) oli16. sajandi 83. aasta.

Sündmused maailmas

[muuda |muuda lähteteksti]

12. jaanuar –Holland jaFlandria läksid üleGregoriuse kalendrile.
21. veebruar –Groningen läks üleGregoriuse kalendrile.
21. veebruar –Copacabana madonna tõsteti aujärjele.
12. aprill –Oranje Willem abiellus pärastCharlotte van Bourboni surma oma neljanda abikaasa,hugenoti Louise de Colignyga.
22. mai –Ernst von Bayern valitiKölni katoliku peapiiskopiks.
26. mai – RistitiWilliam Shakespeare'i esimene tütar Susanna.
17. juuni –Brabantis lõi Parma hertsog prantsuse palgasõdureid.
18. juuni –Londonis lunastas Richard Martin esimeseelukindlustus poliisi (William Gibbonsi surma puhul).
August –John Whitgifti järel saiCanterbury peapiiskopiks Edmund Grindal.
5. august – SirHumphrey Gilbert rajas esimeseInglismaa koloonia Põhja-Ameerikas. See on praeguneSaint John's Kanadas Newfoundlandis.
20. august (vkj 10. augustil) – Venemaa sõlmis Rootsiga kolmeks aastaksPljussa vaherahu
9. september – AsutatiWürzburgi ülikool.
10. oktoober – Insterburg (Tšernjahhovsk) sai linnaõigused.
18. november–17. detsember –Kölni sõjas toimusGodesbergi piiramine.
20. november – Parma hertsog vallutasAalsti.
Jesuiidid kinnitasid kandaHiinas, saabusidTürgisse ja alustasidPeruus põliselanikeristiusku pööramist.
San Luis Potosí kohale asutatifrantsiskaani misjon.
ToimusShizugatake lahing
Saksamaal jaŠveitsis võeti kasutuseleGregoriuse kalender.
AsutatiEdinburghi ülikool Šotimaal.
Toyotomi Hideyoshi käsul alustatiŌsaka lossi ehitamist.
Northamptonshire'is hakati ehitamaHoldenby House'i.
Venelased rajasidmäemaride asualaleKozmodemjanski kindluse.
Mariestad sai linnaõigused.
AsutatiAllahabadi linn.
Hessen-Rheinfels liidendatiHessen-Darmstadtiga.
Katzenelnbogen liidendatiHessen-Kasseliga.
Claudio Monteverdi komponeeris oma mitmehäälsedmadrigalid.
Joseph Justus Scaliger avaldas kronoloogiaalase teose "De emendatione temporum".
Giovanni Bolognal valmis skulptuur "Sabiinitaride röövimine".
Rudolf II Habsburg asus elamaPrahasse.
IlmusPhilip Stubbe'i teos "The Anatomy of Abuses".
IlmusJohann Weyeri raamat "Pseudomonarchia Daemonum".
Inglismaal peeti esimene teadaolevvibulaskmisvõistlus
John Dee kodu ja raamatukogu rüüstati.
Nantwichis oli 20 päeva kestnud tulekahju, mis hävitas suurema osa linnast.
Ericus Erici Sorolainen saiTuru peapiiskopiks.

Sündmused Eestis

[muuda |muuda lähteteksti]

19. märts (vkj 10. märts) –Tartusse saabusid esimesedjesuiidid Eestis: jesuiitide ordu Poolaorduprovintsiaal Giovanni Paolo Campana,preestrid Theodor Havkenscheid,Thomas Busaeus,Valentin Hengelius jaJohannes Ambrosius Völcker ningilmikvennad Johannes Strunk jaStepan Braun.
18. aprill – Tartus alustas tegevustjesuiitide gümnaasium.
20. august (vkj 10. august) – LõppesLiivimaa sõda.Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu), mis sõlmiti kolmeks aastaks, andis Lääne- ja Põhja-Eesti ningIngerimaa Rootsile.
Tallinna Raeapteek renditiJohan Burchardtile (Burchard Bélavàry de Sycava).
Esimest korda mainitiÕngu küla (Ennige),Abja-Vanamõisa küla (Wana Moyza),Vaikla küla,Tudulinnat (Tutinlinna),Mustoja küla,Sulustvere küla (Suroswieri),Adavere küla (Adawier),Lõusa küla (Laus) jaÜlde küla.

Sündinud

[muuda |muuda lähteteksti]

8. jaanuar –Simon Episcopius, hollandi teoloog
3. märts –Edward Herbert, 1. parun Herbert of Cherbury, briti sõjaväelane, diplomaat, ajaloolane ja religioosne filosoof
10. aprill –Hugo Grotius, hollandi jurist
16. juuni –Axel Oxenstierna, Rootsi riigimees
30. juuni –Jakob De la Gardie, Rootsi väepealik
9. september –Girolamo Frescobaldi, itaalia helilooja
24. september –Albrecht von Wallenstein, väejuht ja poliitik
25. detsember –Orlando Gibbons, inglise helilooja
Nzinga,Ndongo jaMatamba (praeguses Põhja-Angolas jaKongo DV-s) kuninganna ja väepealik
Antonius Deynan, katolikumärter (dateering)
Philip Massinger, inglise näitekirjanik (ristitud24. november)
Dodo Knyphausen, saksa päritolu Rootsi feldmarssal
Pieter Pieterszoon Lastman, hollandi maalikunstnik
John Pym, Inglise poliitik
John Beaumont, inglise poeet

Surnud

[muuda |muuda lähteteksti]

12. jaanuar –Alba hertsog,Hispaania Madalmaade kuberner
6. mai –Zacharius Ursinus, saksa teoloog
9. juuni –Thomas Radclyffe, 3. Sussexi krahv,Iirimaa asevalitseja
30. juuni –Sofia Gyllenhielm,Johan III tütar
6. juuli –Edmund Grindal,Canterbury peapiiskop
22. oktoober –Ludwig VI,Pfalzi kuurvürst
2. november –John Slade, katolikumärter (hukati)
2. november –John Bodey, katoliku märter (hukati)
16. detsember –Ivan Fjodorov, vene trükkal
Juan de Garay, Hispaania kolonisaator Lõuna-Ameerikas
Humphrey Gilbert, Inglismaa kolonisaator Põhja-Ameerikas (laevahukk)
Oda Nobutaka
Sakuma Morimasa,Shibata Katsuie sõltlane (hukati)
Shibata Katsuie, väejuht (enesetapp)

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1583&oldid=6272686"

1583

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp