Šveits onliitvabariik, mis koosneb 26kantonist, kusjuuresde facto pealinnBern toimib föderaallinnana ning on riigi valitsuse asukoht. Ametlikku pealinna riigil ei ole.[7] Riik hõlmab nelja peamist keele- ja kultuuripiirkonda:saksa,prantsuse,itaalia jaromanši, mis peegeldab pikaajalist mitmekeelsuse ja kultuurilise pluralismi traditsiooni. Šveits väldib üheriigikeele eelistamist teisele, mistõttu näitekstippdomeeni tähise.ch jaoks on võetud aluseks riigi ametliku nimeladina variantConfoederatio Helvetica. Vaatamata kultuurilisele mitmekesisusele püsib rahvuslik identiteet tugevana, tuginedes ühisele ajaloolisele taustale, väärtustele naguföderalism jaotsedemokraatia, ningAlpi sümboolikale. Šveitsi identiteeti peetakse sageli keelt, rahvust ja religiooni ületavaks — seetõttu on Šveitsi mõnikord nimetatud "tahtenatsiooniks" (Willensnation), mitte tüüpiliseksrahvusriigiks.[8]
Šveits sai alguseVana Šveitsi Konföderatsioonina, mis loodi hiliskeskajal kaitse- ja kaubandusliiduna. Riigi asutamisdokumendiks peetakse 1291. aasta Föderaallepingut. Konföderatsioon laienes ja tugevnes järk-järgult, hoolimata välistest ohtudest ja sisepoliitilistest ning usulistest konfliktidest. Šveitsi iseseisvustSaksa-Rooma riigist tunnustati ametlikultVestfaali rahuga 1648. aastal. Šveits olivarauusaja väheseid vabariike ning ainus koosSan Marinoga, mis elas üleNapoleoni sõjad. Riik jäi iseseisvate kantonite võrgustikuks 1798. aastani, mil Šveitsi tungis Prantsusmaa ja kehtestas tsentraliseeritudHelveetsia Vabariigi. Napoleon kaotas selle vabariigi 1803. aastal ja taastas konföderatsiooni. Pärast Napoleoni sõdu taastas Šveits endise süsteemi, kuid 1830. aastaks tekkisid sisemised pinged liberaalsete ja konservatiivsete jõudude vahel. Pinged viisid1848. aasta põhiseaduse kehtestamiseni, mis sätestas tänapäevase föderaalriigi, koos individuaalsete õiguste,võimude lahususe ja kahekojalise parlamendiga.
Šveits on üks maailma kõige arenenumaid riike ja kaheksas kõrgeim SKT inimese kohta. Šveitsil on tugev pangandus- ja finantssektor, arenenud farmaatsia- ja biotehnoloogiatööstus ning pikk traditsioon kellassepatööstuses, täppistehnikas ja tehnoloogias. Riik on tuntud ka šokolaadi ja juustu tootmise poolest ning sel on hästi arenenud turismitööstus.
Ametlikud riigikeeled Šveitsis:[11] saksa prantsuse itaalia romanši
Šveitsil on neli ametlikku riigikeelt:saksa keel (63,7% kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%),prantsuse keel (20,4%; 21,0%),itaalia keel (6,5%; 4,3%). Romanši keelt, mis kuulubretoromaani keelte hulka, räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosasGraubündeni kantonis.
Šveitsi suurimad ekspordiartiklid on masinad, kemikaalid, metallid, käekellad ja põllumajandustooted. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2009) onSaksamaa (20,98%),Ameerika Ühendriigid (9,09%), Prantsusmaa (8,62%), Itaalia (8,08%) ja Austria (5,38%).[12]
Šveitsi suurimad impordiartiklid on masinad, kemikaalid, sõidukid, metallid, põllumajandustooted ja tekstiilid. Tähtsaimad impordipartnerid (2009) onSaksamaa (27,19%),Itaalia (10,42%),Ameerika Ühendriigid (9,61%),Prantsusmaa (7,69%),Holland (4,35%).[12]
Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistestpoolkantonitest)valitakseotseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt japroportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.
Kõrgeimtäidesaatevorgan onLiidunõukogu, seitsmest liikmest koosnevkollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolliseadusloomeprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.
.svg)
