| Ščučyn | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
| Elanikke: 15 127(1.01.2025)[1] | |||||
| Koordinaadid:53° 36′ N,24° 45′ E | |||||
Ščučyn (transkribeeritunaŠtsutšõn) on linnValgevenesHrodna oblastis,Ščučyni rajooni halduskeskus.Leedu keelesŠčiutinas,poola keelesSzczuczyn. AsubNemunase kaldal. Asulast hargnevad raudteedHrodnasse,Lidasse jaVaŭkavyski suunas.
Linna piirides on kolmkeskkooli, kaks kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Antakse välja rajoonilehte«Дзянніца». Vaatamisväärsusteks on vanalinn, aastal1863 valminudõigeusu kirik ning XVIII sajandil ehitatudkatoliku kirik. Ščučyni linnas asub ka XVIII sajandil rajatudScipio del Campiote häärber.
Tööstusettevõtetest on Ščučynis toiduainetetööstus. Toodetakse ka traktorite ja põllumajandustarvikute varuosi.
Ščučynit on esmamainitud1436. aastal, mil sinna rajati puidust katoliku kirik. Hiljem oli ta piirkondlik keskusVilniuse vojevoodkonda kuuluvasLida maakonnas. Asula kuulus Kuczukkidele,Kiszkadele,Radziwillidele, XVII sajandi algusest aga Limantastele. XVI sajandi alguses sai asulastalev.
"Uputuse" ajal rüüstasid alevit kahel korral Vene väed. KaPõhjasõja ajal laastasid Ščučynit sõdurid, seekord küll Rootsi omad.
XVIII sajandi alguses said alevi omanikeks Scipio del Campiod. Aastal1726 rajati kloostri juurde kolleegium, millest hiljem kasvas välja kool. Aastal1763 sai Ščučyni alev kuningasAugust III käest linnaõigused.
Aastal1795 läks Ščučyn pärastkolmandat Poola jagamistVene impeeriumi koosseisu. Algul kuulus linnHrodna kubermangu, hiljem agaVilno kubermangu. Linna rajati viinaköök, lisaks rajati sinna puidutööstusettevõte, kus toodetiparketti,vineeri,spooni.
Aastast1921 oli Ščučyn Poola koosseisus,1939. aastal liidetiValgevene NSV-ga. Sealjuures kaotas asula linnaõigused.II maailmasõja ajal mõrvasid natsid Ščučynis 2180juuti. Ščučynist sai taas linn aastal1962.
Nõukogude ajal asus linna lähistel suur õhujõudude baas. Aastal1941 paiknesid seal hävitajadI-16, hiljem aga mitut erinevad tüüpi lennukid naguIl-28,MiG-15,MiG-19,MiG-21,MiG-23,MiG-25,An-14.