Õnn ehkõnnelikkus on inimese vaimne ja emotsionaalne seisund alates meeldivast rahulolust kuni intensiivserõõmuni.[1] Õnnelik olemine võib peegeldada inimese üldist rahulolu oma eluga.[2] Erinevadbioloogia-,psühholoogia-,majandusteaduse-,religiooni jafilosoofia tegelased on püüdnud defineerida õnne ja leida tema allikaid.
Eesti etümoloogiasõnaraamat väidab, et õnn on rõõm ja sügavrahulolu oma olukorraga.[3]
Filosoofid ja religioonid defineerivad õnne pigem kui head elu, mitte lihtsalt kui emotsiooni. Tänapäeval õnn on udune mõiste ja võib erinevatele inimestele tähendada erinevaid asju. Õnne seostatakse selliste mõistetega naguheaolu jaelukvaliteet. Õnne on määratletud ka kui rahulolu.[4]. Mõned uurijad keskenduvad vahedelehedonistliku traditsiooni, mis otsib meeldivat ja väldib ebameeldivaid kogemusi ningeudaimonismi traditsiooni, mis püüab elu elada täielikult ja sügavat rahulolu pakkuval viisil, vahel.[5]
2023. aastal ilmunud õnnelikkuseuuringute ülevaateartiklist ilmneb, et paljud õnneuuringud pole usaldusväärsed ning ei võimalda üldistatavalt määratleda, millised eluviisid või tegevused (näiteks looduses viibimine, trenni tegemine,mediteerimine) võiksid inimestele universaalselt õnnelikkuse tagada. Kindlamad tõendid ilmnesid aga tänulik olemise ja võõrastega suhtlemise strateegiatele, mis aitavad õnnetunnet suurendada.[6]
↑Graham, Michael C. (2014).Facts of Life: ten issues of contentment. Outskirts Press. Lk6–10.ISBN978-1-4787-2259-5.
↑Deci, Edward L.; Ryan, Richard M. (2006). "Hedonia, eudaimonia, and well-being: an introduction".Journal of Happiness Studies.9 (1): 1–11.DOI:10.1007/s10902-006-9018-1.
